Lukas: laulupeol peaks kõlama ka tulevikus peamiselt eestikeelne koorilooming
Ühtlasi kiitis valitsus heaks laulu- ja tantsupeo liikumises osalevate kollektiivide juhtide palgatoetuse ettepaneku. Lukas soovib toetusmeetme kaudu raha hakata eraldama alates 2021. aastast.
Kultuuriminister Tõnis Lukas osutas, et diskussioonid selle üle, kas laulu- ja tantsupeo liikumine vajaks omaette seadust, on käinud ka varem: "Leedul ja Lätil on olemas vastav seadus või õiguslik alus ja koos oleme esindatud UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirjas."
Alles algusjärgus
Ministeerium lähtub Lukase sõnul seaduse väljatöötamisel õigusloome heast tavast. "Kõigepealt peaks sündima seadusele väljatöötamiskavatsus koos valdkonna esindusorganisatsioonidega, probleemide defineerimine, tagasiside kogumine. Selle tööga ollakse alles algusjärgus, ega ole jõutud veel kaasata väliseid partnereid ega luua väljatöötamisele ajakava ka Kultuuriministeeriumi sees.“
Lahendamist ja selgust vajab Lukase sõnul kogu pidude taustsüsteem. Küsimus on, kuidas jaotub vastutus nii üldpidude korraldamise kui ka tegevuse eest pidude vahelisel ajal? "Siia kuulub valdkonna rahastamise jaotus riigi, kohalike omavalitsuste ja harrastajate endi vahel. Vajalik on selgitada kõigi osaliste kohustusi, et pidude toimumist tagav liikumine oleks piisavalt tugevatel jalgadel," selgitas Lukas.
Peopaigad - Tallinna lauluväljak ja Kalevi staadion - on aastatega hakanud kandma tugevat kultuurimälu, mistõttu sealsed arendused peavad
ministri sõnul igas etapis arvestama laulu- ja tantsupidude vajadustega. "Peo kohtade kaitse võiks tuleneda seadusest. Näen, et pidudel võiks olla eesmärgiks kõrgel tasemel repertuaari ette valmistamine ja esitamine, muuhulgas originaalloomingu tellimine ja esmaesitused. Laulupeol peaks kõlama ka tulevikus peamiselt eestikeelne koorilooming".
Traditsiooni hoidmine tugineb Lukase sõnul hea ettevalmistusega koori-, tantsu- ja orkestrijuhtide igapäevasel tööl – nende kvalifikatsioon ja seda väärtustav sissetulek on ka pidude kõrge kvaliteedi tagatiseks. "Kuigi käivitame kollektiivijuhtide riikliku palgatoetuse süsteemi juba järgmisest aastast ka siis kui seadust seks ajaks veel pole, on selle süsteemi kestvad alused põhjust kirjutada ka seadusesse," lisas minister.
Endine kultuuri- ja justiitsminister Rein Lang peab seda aga ebavajalikuks ülereguleerimiseks, sest sel juhul ei oleks enam tegemist vabade inimeste vaba peoga, vaid pealesunnitud kohustuste ja õigustega riikliku üritusega, vahendas ERR.
Tema hinnangul tuleb teemale läheneda eraõiguslike suhete kaudu. "Ehk kõik see, mis ei ole seadusega keelatud, on lubatud. Inimesed saavad ilma seadusteta ka oma asjad korralikult aetud."
Samuti tuleb Langi sõnul küsida, kas laulupidu on sündmus, kus kõik tantsijad ja lauljad on riigi huvides kohustatud osalema, või on see vabade inimeste vaba tahe ilma riikliku sunnita teatud perioodide järel kokku tulla, et laulda, tantsida ning end hästi tunda.
"Mina näeksin laulupidu ikkagi vabade inimeste oma peona, kuhu riik sekkub võimalikult vähe ja sekkub ainult selle toetamise kaudu." Lang ei jaga seisukohta, et kõigel, mida riik toetab, peab olema ka seadus.
"Kui me kirjutame sinna ühe lause, et "riik on kohustatud igal eelarveaastal vajalikus määras laulupeo liikumist toetama", siis on mul küsimus, mis on selle seaduse mõte. Kui me hakkame seda aga laiendama ja sellega inimestele õigusi ning kohustusi peale sundima, siis jõuamegi sinna, et tegemist ei ole vabade inimeste vaba peo, vaid riikliku tegevusega," sõnas Lang.
