Raske on nõu anda näiteks laste kasvatamise küsimustes, sest mul ei ole lapsi. Preestril ei ole peret, kuid just seetõttu vaatab ta vahel pere ja abieluga seotud küsimusi objektiivsemalt, erapooletult. Ta ei jaga oma kogemust, ent oma teatava neutraalsusega ühendab ta paljude inimeste kogemusi. Preester on nagu arst, kes ei räägi ju ka inimestele oma haigustest. Arst on eelduslikult terve ja saab just selle pärast aidata. Kui inimene tahab saada nõu näiteks laste kasvatamise asjus, siis ei pea ta pöörduma mitte ainult preestri, vaid ka professionaalide poole.

Paavstil on noortele abielupaaridele väga lihtne sõnum: kui vahel tekib tüli ja taldrikud lendavad, siis las nad lendavad. Vahel nad peavadki lendama – küll mitte kõik, vaid mõned. Peaasi on see, et pärast seda ikka ära lepitaks ja südamesse ei jääks külmust, mis segab elamast. See mõte on lihtne ja konkreetne, ei tulene küll paavsti enda kogemusest, vaid sellest, mida ta on mõistnud terve elu jooksul.

Mida te ütlete naisele, kes tuleb pihtima, et on teinud aborti?

Abort ei ole kunagi kerge otsus. Sageli kahetseb naine seda väga ja leiab, et ei oleks pidanud seda tegema. Ei oleks armastav öelda naisele: „Ah, sellest ei ole midagi.” Preester ütleb, et see tegu on tehtud ja laps on nüüd Jumala juures. See, mis on olnud, on olnud. Kirik saab aidata inimesel Jumalaga leppida.