Kuula saadet siit:

Arutame, milline on aastakümnete eest Tšehhist Prantsusmaale kolinud Milan Kundera positsioon kahe riigi kontekstis, aga ka seda, miks ja kuidas “Naljakatest armastuslugudest” seekordses trükis “Veidrad armastuslood” on saanud.

Aga miks liigitab Pierre Bayard raamatud tundmatuteks teosteks, lehitsetud teosteks, unustatud teosteks ja kuuldud teosteks ning jätab täiesti välja võimaluse, et olemas võiks olla ka… loetud teosed?

Triinu Tamm
Saate teises pooles saab paika pandud seekordne täiesti subjektiivne raamatuedetabel: Loomingu Raamatukogu parimad esseed ja esseekogumikud läbi aegade. Vihje: välja ei jää ka kommunistid ja natsid. Sellega seoses – kas teate, millisest teosest võiks olla pärit järgnev tsitaat eestlaste kohta? “Selle rahva seas leidub alati mõningaid, kes endale "targa" hüüdnime on võtnud ja teesklevad, et nad on omandanud ravimisoskuse mingi jubeda imeteo väel, näiteks suure madude puntra lahtiharutamisega või millegi selletaolisega. /.../ Väga sageli tarvitavad haiged piiritust, äädikat, väävelhapet, püssirohtu, elavhõbedat, juudasitta, tärpentiniõli ja väävlit.”

Viimaks on stuudios kirjanik Andrei Hvostov, kes räägib rubriigis “Loe ennast õnnelikuks”, millised raamatud on teda rõõmustanud ja millisesse raamatusse püüdlemine peaks olema iga inimese eesmärk.

Ettepanekuid uuteks ning täiendusi ja vastuväiteid senistele edetabelitele ootame aadressil raamatud@delfi.ee.

Raamatupodcasti teisi saateid saab kuulata Delfi taskust.