Maailm pole 140 miljoniks ennustatavaks kliimapõgenikuks sugugi valmis

Kliima soojenemine sunnib üha rohkem inimesi kodudest põgenema, kuid ükski rahvusvaheline lepe ei tunnista neid pagulasteks.

Iga kahe sekundi tagant sunnib ilmastikuga seotud katastroof kellegi oma kodust lahkuma, väidab abiorganisatsioon Oxfam. Loodusõnnetuste tõttu põgeneb igal aastal kodust ligi 20 miljonit inimest (mullu üle 24 miljoni), kes asuvad samas riigis elama mõnda teise piirkonda. Teistesse riikidesse pagevaid kliimapõgenikke pole võimalik isegi loendada, sest ükski rahvusvaheline lepe neid ei defineeri ega kaitse.

Kliima mõjutab rännet otseselt: üleujutused, metsatulekahjud, põuad ja troopilised tsüklonid sunnivad palju inimesi kodust põgenema. Kliima muutumine avaldab rändele ka kaudsemat mõju. Näiteks on seostatud kliimamuutusega Darfuri ja Süüria sõja puhkemist. Miks? Loe artiklist lähemalt! Loost saad muu hulgas teada, miks ei ole kliimapagulasi juriidiliselt olemas ja mida võib suurenev kliimaränne tähendada Eesti jaoks.