Sel aastal toimuvad mitmes Euroopa riigis valimised, näiteks Gruusias valitakse sügisel parlamenti, kuid juba alates eelmisest aastast püüavad sealsed Gruusia-Vene MTÜd mõjutada avalikku arvamust, maalides pildi vaenlasest läänes. EL-i kandidaatriigis Montenegros valiti möödunud nädalal samuti parlamenti, kus domineerisid valmisdebatti kirikuteemad. Nimelt tuli senine riigipea Milo Dukanovic mõttele lahutada Montenegro ortodoksne kogukond riigis tegutsevas Serbia ortodoksi kirikust. Serbia sekkus jõuliselt ning alustas vastukampaaniat Venemaa toel. Itaalias toimunud 2018. aastal parlamendivalimistel möllasid Twitteris Venemaaga seotud kontod, mis toetasid populistlike Viie Tähe Liikumist ning erakond Liigat. Sel aastal valitakse Itaalias kohaliku tasandi esindajad.

Kuidas see kõik puutub Eestisse?

Euroopa Komisjonis on parasjagu koostamisel valimismõjutuste ennetamisele tähelepanu juhtiv tegevuskava, millele eesti-poolse sisendi andmisega tegeleb Riigikantselei. Kantselei kommunikatsioonibüroo strateegilise kommunikatsiooni nõunik Siim Kumpas käis stuudios rääkimas, kuidas Euroopa plaanib valimismõjutustega tegeleda ning kas ka Eestil järgmisel aastal eesseisvatesse presidendi ja kohaliku omavalitsuse valimistesse keegi sekkuda plaanib.

"Oht, et keegi sekkub, on kindlasti olemas. Oleks naiivne väita, kui öelda, et ei oleks. Teisalt me peame vaatama meie valimissüsteemi [...] mis on ju üsna killustunud. Meil ei ole kahte parteid, kelle vahel see üks protsendipunkt mõju annaks. Meie meediamaastik on väga vaba. Siiski meil on omad haavatavused, geograafiline asukoht ja suur venekeelsete inimeste osakaal. Nendest pole muidugi kõik Vene mõjutustegevuste riskirühmas," tõi Kumpas välja.

Ta tõi välja, et poliitilise mõjutustegevuse sihtrühm on ka eestikeelne elanikkond, kelle meediatarbimine kitsam või maailmavaated polaarsed.

"Oluline on meeles pidada, et valimistesse sekkumise eesmärk ei ole tingimata valimistulemuste mõjutamine [...] vaid nende legitiimsuse küsimärgi alla seadmine," selgitas ta. "Isegi kui mõjutustegevustega ei õnnestu ühte või teist kandidaati võimule tuua, siis saab valimistulemusi tervikuna pidada ebaausaks. Näiteks meil on ju aastaid püütud kahelda e-valimistes," tõi ta juba olemasolevaid näiteid mõjutusest Eestis.

Venemaa mõjutustegevust ei tunta kõikjal Euroopas võrdselt

Saate alguses tuli pikemalt juttu Euroopa ühisalgatustest mõjutustegevuse äratundmiseks, kuhu nüüd koostatav demokraatia kava ning digitaalteenustele kavandatavad valeinfo võitlemiseks mõeldud meetmed lisa toovad. Viimase hulka kuulub näiteks ka Delfi Facebooki faktikontroll.

Euroopas tunti Venemaa mõjutustegevuse ohud esmakordselt ära 2014. aastal pärast Krimmi sündmusi. Pärast seda on loodud mõned üksused, mis tegutsevad ida-suunalise desinformatsiooni äratundmisega liikmesriikides ning selle analüüsiga. Eelmisel aastal tegutseb iga Euroopa Liidu liikmesriigi valitsuse juures inimene või paar, kes mõjutustegevusega töötavad.

Kumpas ütles, et liikmesriigid pole valeinfo äratundmisel päris samal tasemel, kuid see, mis on sama, on ohutunnetus.

"Erinevates Euroopa riikides on erinev ajalugu ja poliitiline süsteem. Meil on Venemaa selgelt suurim oht, kuid näiteks Itaalia pole seda alati nii näinud," sõnas ta. Ta tõi näite, et kui Eestis enamus inimesi saavad Venemaa ohust aru, siis näiteks Hiina mõjutustegevust meil veel ära ei tunta.

Kumpas tõi saate lõpus välja, et Eesti avalikkuses on kaks suuremat puudujääki valeinfo äratundmisel: vähene ohuteadlikus ja digitaalset meediaruumi puudutava meediapädevus. Esimese all tõi ta välja, et kuigi eestlased saavad aru vene ohust, siis puudu on teadlikusest teiste mittedemokraatlike valitsuste mõjutustööst. Digitaalse meediapädevuse all selgitas Kumpas, et kuigi eestlased oskavad traditsioonilisest meediast infot otsida ja seda töödelda, siis võiks just noortega teha rohkem tööd, et nad saaks aru sotsiaalmeedias töötavatest algoritmidest ning valeinfo levikust.