ERISAADE | LGBT diktatuur*. Mis tunne on, kui sind tahetakse referendumil paika panna?
Muidugi mõistavad kõik, et põhiseaduse muutmiseks ilmselt ei lähe, kuid anda võimalus enamusele otsustada, kellel on õigus perekonda luua ning kellel mitte, annab siiski üsna markantse viisi sotsiaalse vaenu väljaelamiseks.
Mis tunne aga on, kui inimesed, kes sinus mitte midagi ei tea, hakkavad su saatuse üle otsustama? Kas me peaksime „referendumit" pigem eirama?
Eesti LGBT ühingu esindaja Kristiina Raud märkis jutuajamises Krister Parisega, et ehkki tahaks anda ühtse ja lihtsa vastuse, on teema märksa komplitseeritum.
„Kui isegi rahvahääletuse küsimus pole selge, on väga raske öelda, mis oleks see kõige õigem käitumisviis," sõnas ta. „Ei saa öelda, et ärge minge valima, sest paralleelselt toimuvad ju kohalike omavalitsuste valimised ning valima peab."
„Aga mõelge sellele, mis perekondi päriselt kaitseb. Kas see, kui me lahendame probleemi, mida pole tegelikult olemas? Abielu on meil ju defineeritud perekonnaseaduses, mitte midagi ei muutu."
Aga haiget teeb see ikka. „Jube kehv tunne on," kirjeldas Raud. „Asjad, mida räägitakse LGBT inimestest - et geid ja lesbid või transsoolised inimesed on järsku kuidagi kurjast ja nende õigusi tuleb piirata, siis seda on valus kuulata."
Saates veel:
EKRE tuli esimest korda riigikokku „tuld kooseluseadusele" retoorikaga. Vaenukõne, eriti sallitud kujul, nakkab. Mida on uus poliitiline reaalsus igapäevaelus kaasa toonud?
Oleme näinud seda ka kõike äärmustes, ka EL-is. Näiteks kuidas Poolas ehitati Andrzej Duda valimiskampaania üles sellele, et vaenata seksuaalvähemusi („hullem kui kommunismiideoloogia," sõnas president). Nii on seal loodud ka „LGBT-vabad tsoonid". Kuidas LGBT kogukond end Poolas tunneb?
Mõnikord tundub, nagu olekski väärtusküsimustes vastakuti „tagurlik" Ida-Euroopa ja vanem Euroopa. Kuivõrd selline natuke klišeelik lähenemine peab paika seksuaalvähemuste puhul?
Kuidas toimib reaalelus kooseluseadus, millel puuduvad rakendusaktid?
Kui palju on tuge olnud selles, et kohtud tegelikult jõustavad kohti, kus inimesed kaitseta jäävad?
Mis on praegu õiguslikus mõttes kõige suuremad kitsaskohad? Pärimisõigus? Laste kasvatamine ja hooldusõigus? Äkki hoopis lahutused?
Kuulake Krister Parise intervjuud Kristiina Rauaga siit.
* "LGBT diktatuur läheneb" - väljend parempoolse nädalakirja Do Rzeczy aastataguselt esikaanelt
