ARVAMUSTE TOP | Koroona teine laine on kohal: paneme end valmis haiglaravi vajajate ja surmade kasvuks

Toome teieni selle nädala enim tähelepanu pälvinud Eesti Päevalehe arvamuslood.

Krista Fischer, Mario Kadastik: viiruse teine laine on käes. Haiglapatsientide ja surmade arv kasvab

• Tuleb jälgida üle 50-aastaseid nakatunuid. Nende hulk annab ettekujutuse, kui tugeva löögi saab tervishoid.
• Kui selle nn esimese laine kahjud kokku lugeda, siis haiglasse jõudis COVID-19 diagnoosiga 434 inimest ja suri 64.
• Praegu pole põhjust loota, et viirus taandub kõigest kergeks külmetuseks.
• Kokkuvõttes on hinnatud, et COVID-19 on vähemalt kümme korda surmavam kui tavaline gripp.

Loe pikemalt siit.

Miks mäletame ennast ajaloost orjadena, kui eestlane oli vabamees ja isegi aadel?

• „700 aastat orjapõlve” on meie ajalugu alavääristav loosung.
• Meie talupojad olid 13. ja 14. sajandil vabad. Linnas olid eestlased täiesti vabad ja koondusid tsunftidesse-gildidesse.
• Eestlased osalesid 13. ja 14. sajandi vältel aktiivselt Läänemere idakalda sõjalistes ettevõtmistes. Neil olid relvad, mis on vaba mehe tunnus.
• Kui mässulised eestlased 1343. aastal Jüriöö ülestõusu ajal Tallinna piirasid, oli linna elanikest 2/3 tänapäeva mõistes eesti rahvusest.
• Ülestõusu juhid ajasid edukalt asju Turu foogtiga (Rootsi riigis kuninga järel teine mees) ja lõid oma sõdalasi rüütliks.

Loe pikemalt siit.

Madis Milling: luksusmaastur kriisi ajal? Helme tahab kaitseväe valede abil kokku jooksutada

• Rahandusminister Martin Helme on kaitseministeeriumile ette heitnud, et ei osata raha kulutada, kuna iga aasta lõpus jääb üle raha suurusjärgus 20 - 50 miljonit eurot. See on vale ja eksitav väide.
• Täna oleme situatsioonis, kus poliitikud ütlevad kaitseväele mida osta.
• Siiamaani on asjad käinud nii, et kaitsevägi ütleb mida tal vaja ja poliitikud ütlevad, kas selleks raha on.
• Kurb on see, et käib kauplemine riigikaitsekulude üle. Uus poliitiline reaalsus...

Loe pikemalt siit.

Tartu observatooriumi juht: võib-olla oleme meiegi pärit Veenuselt

• Kui avastati, et Veenusel leidub arvestatavas koguses sellist imelikku molekuli nagu fosfaan, püüdis avastuse teinud teadlasterühm välja mõelda, kust selline aine saab üldse tekkida.
• Kõik protsessid, mida nad suutsid välja mõelda – kuidas tekitada fosfaani keemiliselt või geoloogiliselt –, jäid oma efektiivsuselt väga kaugele maha ja ainus vähegi realistlik seletus tundub olevat ikkagi bioloogiline päritolu.
• Praeguste teadmiste kohaselt olid Veenusel kunagi tõesti ookeanid, palju vett ja vahest ka mingit sorti elu.

Loe pikemalt siit.