Eestisse kolinud džässmuusik Jason Hunter: Euroopas lastakse inimesel vabamalt hingata
Mu esimene pill oli trompet, aga mängisin ka trumme ja klaverit. Mu tollase parima sõbra vanem vend mängis trompetit, vaatasin talle alt üles ja tahtsin olla nagu tema. (Naerab.) Mu vend oli DJ ja mängis hiphoppi, nii et kuulasime palju ka seda. See oli hea aeg, varased 1990-ndad, mil gangsta rap oli populaarne.
Hakkasin muusikast huvituma nii tõsiselt, et palusin emal trummid osta ja hakkasin garaažis harjutama. Meil oli vana, sissehelistamisega internetiga arvuti ja naabril programm Music Time. Siis hakkasingi muusikat üles tähendama, kuulasin 1930-ndate ja 1940-ndate bigbände, proovides selle programmiga iga noodi kirja panna. Noorena on ju vaba aega palju ja ma tõesti armastan muusikat, olen alati armastanud.
Su vanemad kuulasid samuti muusikat – ja mitte ainult džässi?
Jah, kuulati paljusid erinevaid stiile, ka funk’i ja souli, sest mu vanemad kasvasid 1970-ndatel. Nädalavahetustel tegi mu isa majapidamistöid: niitis muru, pesi autosid, koristas. Hiljem tulid naabrid meile külla, olid joogid ja grillimine, naised mängisid kaarte, lapsed jooksid ringi.