Kindlasti mitte. Nii Reisiettevõtjad kui eksperdid on selles veendudnud. Me õpime viirusega koos elama ja reisimine, mis on saanud inimese pärisvajaduseks ning oluliseks majandusmootoriks maailmas, lööb taas õitsele. 

Alates tänavu märtsist, kui riigid kehtestasid esimesed administratiivsed piirangud reisimisele, kuni praeguseni, on turismisektor kriisis kõige enam pihta saanud majandusharu. Sellega on nõus nii analüütikud kui valdkonnaga tegelevad ametnikud. 

Turismisektor läheb talvele vastu sügavas miinuses pärast väikest elavnemist lähiriikide ja sisesturistide arvel juulis-augustis. Ettevõtjate jaoks on eriti häiriv olukord, kus ettevõtlusega tegelemine on sisuliselt keelatud.

Eesti turismiteenuste ekspordis, kuhu alla kuuluvad nii puhkuse- kui äri- ja konverentsituristidele teenuseid osutavad reisibürood ja reiskorraldajad, on üks hooaeg jäänud sisuliselt vahele. Näiteks 2020 suvel Tallinna külastama pidanud ca 320 kruiisilaevast ning ca 650 000st turistist ei tulnud viirusepuhangu tõttu Eestisse ühtki laeva ega reisijat. 

Riik ja ettevõtjad peaksid kokku leppima narratiivis, millisena me soovime Eesti turismisektorit näha tulevikus, et selle põhjalt leppida kokku vajalikes abimeetmetes.