16.10.2020, 00:05

Vaaraod, muumiad ja surmajärgne maailm. Kas hauarahu rikkujaid tabas hävitav needus?

Tänapäeva eestlastel on 4000 aastat tagasi elanud muinasegiptlastega ühist rohkem, kui arvata võiks, selgub Kumus avatud näitusel „Egiptuse hiilgus. Niiluse oru kunst”.

Indrek Tark

lp@lehed.ee

Khonsuirdise sarkofaag Hilis-Egiptuse perioodist 722-332 e.Kr

FOTO: Foto: Kiur Kaasik

„Vana-Egiptuse ja meie tänapäevase maailma vahele saab tõmmata palju paralleele,” ütleb suurejoonelise näituse kuraator Jaanika Anderson, kes Tartu ülikooli teadusdirektorina on Vana-Egiptuse pärandiga tegelenud aastaid.

„Näiteks uskumine, et amuletid toetavad, tervendavad, aitavad lapsi saada. Ka tänapäeval on sellised uskumused ju täiesti aktuaalsed, esoteerika on täiesti omaette sektor. Tol ajal oli see lihtsalt laialdasemalt levinud,” kirjeldab Anderson.

Võrreldes teiste antiiktsivilisatsioonidega olid Egiptuse naised meestega võrdsemad. Naised võisid valitseda riiki, näiteks kui nende laps võimule tuli. Neil oli oma vara, õigus abielu lahutada, mõningatel juhtudel käisid nad perekonnast väljaspool tööl.

Kommenteeri Loe kommentaare