Andres Sutt: kuhu kaob 2000 miljonit? Ratase valitsus juhib Eesti riiki nagu majavalitsust

Just nii suur – 2000 miljonit eurot– on riigikogule esitatud 2021.a. riigieelarve puudjääk. Tulud ligi 11 miljardit, kulud ligi 13 miljardit, vahe 2 miljardit ehk 2000 miljonit. Järgmise aasta lõpuks ületab Eesti riigivõlg 6,6 miljardit. Teiste sõnadega: riik kasvatab tuleva aasta lõpuks iga Eesti elaniku võlakoormat 5100 euroni.

„Homset ei tulegi” põhimõttega rahanduspoliitika jätkudes paisuks võlg, mille riik on meie nimel võtnud, nelja aastaga ligi 8000 euroni iga Eesti elaniku kohta imikust raugani. Õigustatud on küsimus: mis me selle võla eest vastu saame? Kas investeeringud, mis teenivad raha tagasi, või hoopis paisunud kuludega ja sihita triiviva riigi?

2021. aasta eelarvega on seotud kuus võimalust, mille ärakasutamine peab olema järgmise nelja aasta riigieelarve strateegia tuum ja mille jaoks iga laenatud euro teenib meile kokkuvõttes lisatulu. Nii nagu Reformierakonna nelja miljardi plaanis, millest mitte kõik ei ole riigivõlg, vaid ka erasektori ja Euroopa Liidu kaasrahastus.

Esiteks, investeerime 1,6 miljardit eurot