JUHTKIRI | Riigikirikut ei ole? Üks kerkib Jõgevale
Jõgeva luterlik kogudus saab valitsuse plaani järgi tuleva aasta riigieelarvest ligi miljon eurot ehk 22 700 eurot koguduse liikme kohta, et ehitada kirik. Põhiseaduse 40. paragrahvi, mis ütleb, et riigikirikut ei ole, pole varem nii kõvasti proovile pandud.
Riik on kirikutele varemgi raha eraldanud, aga mitte kunagi nii küüniliselt. Näiteks aastate 2004–2018 pühakodude programmile pole ette heita midagi peale väiksuse. Programmi eesmärk oli säilitada Eesti kultuuri- ja kunstiajaloolise pärandi olulist osa ning see oli avatud kõigi konfessioonide kõigile pühakodadele. Jüri Ratase esimese valitsuse 2018. aasta hüvitisetehing Eesti evangeelse luterliku kiriku (EELK) ja Eesti apostlik-õigeusu kirikuga oli kahtlane, aga vähemalt mõningase ajaloolise alusega.
Jõgeva kirikut rahastades luuakse ühele konfessioonile oma maailmavaate levitamiseks riigi raha eest eelis.
Seevastu Jõgeva kiriku miljoni euro lugu on otsekui jumala ime. Koguduse õpetaja Georg Glaase väidab, et nemad pole riigilt seda taotlenud. EELK peapiiskop Urmas Viilma kinnitab, et info raha eraldamisest tuli talle üllatusena. Riigikogulane Aivar Kokk, kelle kants on Jõgeva, ei taha miljoni hankimist oma teeneks nimetada. Valitsuse kirikuaktivist, rahvastikuminister Riina Solman väidab, et Jõgeva kiriku rahasüst polnud tema taotluste nimekirjas, vaid valitsuse ühine otsus.
Niisiis pole tegemist üksnes pretsedendiga riigikiriku küsimuses, vaid ka erakordselt läbipaistmatu rahastamisotsusega. Seda läbipaistmatust kritiseeris intervjuus Eesti Päevalehele isegi peapiiskop Viilma. Jõgeva kogudusel võib miljoni euro üle hea meel olla, aga teistes vallandab nii suure summa andmine mõistmatuse, kadeduse või protesti. Praegu on Eestis ju palju pakilisemaid kohti, mis vajavad riigi raha.
Põhiseaduse põhimõtet, et riigikirikut ei ole, kõigutab raha eraldamisest isegi rohkem otsuse põhjendus. Nimelt kerkivat Jõgevale mitte lihtsalt kirik, vaid kogukonnakeskus – eakate ja noorte kooskäimiskoht. Kui see pole ühele konfessioonile oma maailmavaate levitamiseks riigi raha eest eelise loomine, siis mis see on? Kui Jõgeval on hädasti vaja uut kogukonnahoonet, siis ehitagegi see, mitte kirik riigi raha eest. Kogudus võib seal vajaduse korral ruume rentida. Torni, risti ja kirikukellaga hoone ehitamine jäägu koguduse enda, EELK ja eraannetajate hooleks. Aega võib kuluda palju, aga tegu poleks kaugeltki esimese kirikuga, mis valmib n-ö igavikulises tempos.
