Raun Juurikas aheldab Jazzkaare lõppkontserdil esinejad masina külge

Neljapäevasel festivali lõppkontserdil „Antarktika 200” sõnu ei kõla ja džässi esimest tunnust ehk selget pulssi ja gruuvi teoses pole.

2018. aastal kõlas Eesti 100 raames Alexela kontserdimajas „9 hümni vabadusele”, seal osales ka helilooja Raun Juurikas koos Holger Marjamaaga. Lugu „Oro” jäi Jazzkaare tegijatele iseäranis silma ja hiljem tehtud pakkumine vormida Antarktika helid teoseks jõuab pärast mõningaid (koroona)vintsutusi publikuni Jazzkaare lõpukontserdina mõneti ootamatult kinosaalis.

„Antarktika 200” oli heliloojale päris suur katsumus. Kaugelt kontinendilt kogutud helidele sündiv teos läheb mõnes mõttes džässist kaugele, sest džässi esimesest tunnusest ehk rütmimuusikast pole teoses jälgegi. Kasutatakse hoopis Juurika enda loodud pilli korofon ehk süntesaatorit, mis ise häält ei tee, vaid seda teevad tema eest inimesed laval. „Elon Musk nimetaks seda transhumaanseks instrumendiks. Eks ta seda ka on, inimesed on „koledasti” aheldatud masinasse,” naeris Juurikas.