„Koolivaheaeg võib olla halvas mõttes murdepunktiks, kus tuleb minna teed, mida minna me ei soovi, ja selle ära hoidmine on kõigi kollektiivses võimuses,” rõhutas ta.

Juhuslik testimine on tõestanud, et välismaalt saabujate hulgas on viirust peidetult rohkem kui Eesti sees, mis tähendab, et reisimine ei ole terviseohutum käitumine kui kodumaal püsimine, nagu avalikkuses on kõlanud.

„Nägime ka eelmisel koolivaheajal, et reisimisega seotud juhud kasvasid, ja prognoosime, et sama juhtub ka selle koolivaheaja järgselt,” lausus terviseameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna juhataja Mari-Anne Härma. „Kuurortides on risk kõrgem, sest eri maailma paigust kogunevad inimesed tihedale alale kokku ja kontakte on rohkem.”

Ühel Venemaalt saabunul tuvastati viirus alles kümme päeva hiljem pärast isolatsiooni algust.