Reformierakonna fraktsiooni eestvedamisel toimus täna riigikogus olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Kuidas elada koroonaviirusega?" arutelu, kus sõna sai ka turismisektori esindaja, Nordic Hotel Forumi juht Feliks Mägus.

Mägus oli oma ettekandes ja riigikogulastele antud vastustes valitsuse suhtes väga kriitiline, öeldes otse, et nähtavasti puudub valitsusel ja konkreetsemalt majandusministeeriumi ministritel Taavi Aasal ja Raul Siemil igasugune poliitiline tahe turismisektori toetamise teemat valitsuses kaitsta.

"Valitsuses ei ole ministrit, kes tegeleb turismimajandusega. Meie minister, Siem vist, kelle valdkonnas see peaasjalikult on - midagi on ka minister Taavi Aasa käes ja tihtipeale ma kuulen, et ka välisminister kommenteerib neid teemasid -, võib-olla ta isegi ei vii sinna midagi. Ei tule ka kommentaare, isegi tema enda ministeeriumi ametnikud ütlevad, et me ei tea, mis põhjendustel neid ettepanekuid ei arutatud ja heaks ei kiidetud, otsuseid vastu ei võetud.

Ainukene vastus on see, et puudub poliitiline tahe. Mis ma oskan öelda Taavi Aasale? Ma ainult, nojah, ühesõnaga, ta eksib. Me saame lõpuks ilma riigi abita ka hakkama, aga see saab olema väga-väga raske ja see toob kaasa negatiivseid mõjusid, mida täna ei oska keegi hinnata," rääkis Mägus.

Ta juhtis tähelepanu, et järgmise aasta eelarves on turismi arengule eraldatud 63,4 protsenti vähem raha kui eelmistel aastatel ehk eelmise aasta 41 miljoni asemel on järgmiseks aastaks ette nähtud 15 miljonit. "Ja samal ajal on eelarves turismitulude eesmärk suurem kui eelmisel aastal, mis oli rekordiline. Mulle tundub, et ei ole üldsegi süvenetud, mis numbrid sinna eelarvesse on pandud," pahandas Mägus.

Turismisektori esindajad on juba varem rääkinud, et nende arvutuste kohaselt peaks riik toetama sektorit näiteks 45 miljoni eurose palgameetmega, et ettevõtted suudaksid püsikulusid katta.

"Meie arvutuste järgi ettevõtted saaksid hakkama nii, et kui sellele toetusele ettevõtted maksaksid 30% juurde, siis ettevõtted oleksid jätkusuutlikud ja suudaksid enam-vähem pool töötajaskonnast säilitada. Meile teadaolevalt on töötukassal olemas täna 20 miljonit raha selleks, mida saaks kasutada. Töötukassa nõukogu on valmis seda turismisektorile eraldama. Nii tööandjad, töötukassa kui ka ametiühing on selle ettepaneku poolt, aga taas kord, valitsus ei ole seda otsust teinud. Nii et oleme hetkel teadmatuses."

Halvima stsenaariumi kohaselt võib Mäguse sõnul tööta jääda lausa 30 000 inimest, tänaseks läheneb töötute inimest arv sektoris 10 000-le.

"Ja sektoris on väga palju lihtsat tööd tegevaid inimesi - eriti kui me räägime majutus- ja toitlustussektorist -, kellel on madal haridustase, nende palgad on väikesed, nii et need inimesed kannatavad kõige rohkem. Neid inimesi ei õpeta IT-valdkonna spetsialistideks ümber ega paljusid isegi mitte ehitajateks. See tähendab suurt hulka riigi palgal olevaid inimesi pikaks ajaks. Ehk siis pean silmas töötu abiraha ja elatusmiinimumiga inimesi. See on vast kõige suurem mure."