Pea nädala väldanud valitsuse alfa- ja beetaisaste omavaheline kemplemine, solvumine, alandavad repliigid ja siis jälle üksteise kaela langemine oli piinlik protsess, millel on Eesti elule ja tulevikule viiendajärguline tähendus. 

Valitsuskriisi peaküsimus ei olnud mitte ministrite egodes ja juba ammu minetatud väärikuses ega ka mitte kellegi tagasiastumises, vaid ühiskonna koostoimimise tagamises. See seisnes selles, et Eesti jääks turvaliseks ja kokkuhoidvaks riigiks. 

Edasi lugemiseks:
1.99 Üksikartikkel ühe kliki mobiilimaksega