Kaksikute isa Tanel Veenre: saada järglasi on ürginimlik tung, elu alus

Ehtekunstnik Tanel Veenre (43) kesklinnakodu paljud ruumid näevad välja nagu lasteaia rühmatuba. Virnade viisi riideid, jalatseid, mänguasju ja raamatuid. Kui lapsi on kaks ja nad on ühevanused, tekibki korraga topelt kogus ühesugust kraami. See on elu keset lapsi.

Kui üle teiste ruumide on rullunud rõõmus tohuvabohu, siis ühe toa uks seisab haagis. See oli veel hiljuti ka elukaaslase Aldo Järvsoo (43) ema Karmeni kodu, kes mõni nädal tagasi jäädavalt lahkus. Peale remonti saab sellest uus lastetuba – seal on piisavalt ruumi ka siis, kui tuba jaotada kaheks, et kumbki laps saaks päris oma toa.

Peremustrid muutuvad Taneli jaoks aina olulisemaks, sest need on tihti nähtamatuks jõuks, mis suunavad elusid. Need aitavad tal tihti mõista ka teisi inimesi. Tema suguvõsa vanemate põlvkondade esindajatest pole keegi lahutanud, nagu on kogu elu koos elanud ka tema enda vanemad. Tanel isegi on elukaaslase Aldoga olnud paar juba uskumatud 28 aastat. „Koosolemise õppimine on igapäevane töö iseendaga,” tõdeb Tanel. „Minu olulisim õppetund on lasta teisel lihtsalt olla, aru saada, et ma ei oma kedagi. Paljude suhteprobleeme algeks on soov omada ja kontrollida teist inimest.” Tanel püüab üha enam lasta asjadel lihtsalt olla, ilma hinnangute või sekkumiseta. Tagasi vaadates saad aru kui tühiste asjade pärast on mindud närvi, kui palju aega on kulutatud mõttetule enesekehtestamisele.

Tanelil oli tohutu sisemine tung saada isaks - selle igatsuse juured on samuti peremustrites. „Olen õnnelikust perest, mul oli lapsepõlv, millele saan ainult tänutundes tagasi vaadata - kõik see on loonud soovi seda maailma edasi kanda. Võin kirjutada artikleid või disainerina inimesi mõjutada, aga laste kaudu maailma muuta on kõige tõelisem eesmärk elus,” tunnistab ta.