Et raha oli jälle kohe vaja, võtsin uue avansi. Kuna raamatuhonorarid võimaldavad linnas üüri ja arveid makstes ära elada ainult paar kuud, ei saanud raamat veel valmis, kui avanss oli juba ära kulutatud. Et samal ajal lähenes mulle raamatuideede asjus maad kombates üks teine kirjastus, haistsin võimalust ka neilt avanssi küsida. Uue rahalise kitsikuse puhul järgnes kolmaski. Kiirlaenusõltlase võlaringi meenutas see olukord, kuna ükski avansimaksja ju teisest ei teadnud ning eeldas, et kohustused on mul ainult tema ees.
Kuna olen päriselt ka kiire kirjutaja, uskusin siiralt, et saangi võetud kohustustega hakkama, aga olukord läks hulluks, kui mul ühel aastal väikeste vahedega kolm raamatut ilmus.