KULTUURIBIIT | Näitleja ja lavastaja Ott Aardami playlist
„Jääpüük” räägib loo imest, või õigemini sellest kummalisest nähtusest, et imed juhtuvad just lastega. Kõik ju mäletavad oma lapsepõlvest mõnd imelist seika, või vähemalt seda tunnet, et imesid ikka juhtub – no mitte iga päev, aga tuleb ette. Aga miks siis suureks kasvades imesid aina vähemaks jääb?
Loo tegelasteks on kaks venda, õde ja vanaisa. Lapsed on kasvanud suureks, peaaegu täis kasvanud, ja tuleb vastu võtta otsus, mida teha vanaisa koduga. Õe ja vendade nägemused lähevad lahku. Maja katus laguneb, aga samas seob neid selle kohaga palju imelist, eriti üks talvine seiklus. Minek omapäi jääle, et sügavast merest sikutiga suuri kalu kätte saada, nagu vanaisa räägitud pöörastes kalamehelugudes.Loe talvisest seiklusest rohkem siit.
Loo autor ja lavastaja Ott Aardam ütleb oma muusikavaliku kohta nii:
David Lang: Just (After Song of Songs)
Kui "Jääpüügi" helilooja ja muusikalise kujundaja Markus Robamiga esimest korda kohtusime ja võimalikke suundi arutasime, kuulasime ka seda David Langi teost. Olen sellest kohtumisest peale seda pala päris palju kuulanud ja iga kord see lummab mind – see tervik, mis sõnad ja muusika moodustavad, on harva esinev, ja kuigi mulle ei meeldi selle sõnaga vehkimine, geniaalne. Inglise keel pole minu jaoks kunagi nii poeetiliselt kõlanud.
Max Richter/ Vivaldi "Vivaldi four seasons recoposed by Max Richter"
Ei juhtu just tihti, et sellise mastaabiga teosele nagu on "Neli aastaaega" õnnestuks midagi lisada, aga minu jaoks on Max Richteri versioon väga värske ja kohati nii üllatav, et ei saa aru, miks Vivaldi kohe nii ei kirjutanud (Spring PxP remix on ka väga hea, eriti koos videoga).
Joseph Marie Clément Dall’Abaco kapriisid
Need heliteosed kõlavad ka Theatrumi lavastuses "Poeg", Bruno Cocset’ esituses, millele Marius Peterson tegi helikujunduse. Ääretult ilus ja sügav muusika.
Puccini "Tosca" aria "E lucevan le stelle"
Mulle eriti meeldib kuulata ja vaadata ühte vana ja hägusat salvestust, kus Pavarotti laulab Cavaradossi osa. Hämmastav, kuidas see ikka niimoodi läbi tuleb ja kohale jõuab.
Joose Keskitalo "Saimaan rannalla"
Jooselt võiks valida siia nimekirja ka veel palju teisi lugusid (Seitsenkertainen aurinko, Mestattiin neljä miestä, On hyvä että olet surullinen, Tämä On Voitto, Näky Keittiössä, Kilpa-ajaja jpt.), aga see pala on vast kõige rohkem teemasse – ikkagi lugu paadist, kes igatseb vetele. Müstiline poeet ja muusik. Niisugustel teemadel ja kujutluspiltidel loovat muusikut ma teist ei tea. Ja muusika ning sõnad on tihtipeale nii ootamatus kontrastis ja samal ajal sünergias, et loogiliselt võttes see kõik toimida ei võiks.
Vennaskond "Reis kuule"
Ma olen väiksest peale unistanud lennust kuule. Mida aeg edasi seda ebatõenäolisemaks see muutub, aga sellest loost saab maigu kätte. Kes teab, võib-olla polekski kuureis nii poeetiline, kui see Kaspar Jancise sõnadele loodud laul.
J. Karjalainen "Paskahousua"
See lugu tabab väga täpselt mingit kohta minu lapsepõlvest, mingi atmosfäär on väga sarnane. Täpne kujutluspilt ülemineku hetkest, turvalisest ja õndsast unne vajumisest
Stromae "Evo Cesaria"
See Brüsselis elav Aafrika juurtega muusik loob väga kaasahaaravaid võnkeid. Kui on vaja hommikul päeva käima saada – väga hea.
Cetano Veloso "Billie Jean"
Cetano varasem looming on mõnusalt otsinguline ja metsik, igatahes metsikum, kui hilisem. See cover on küll üpris erandlik tema muusikalises varasalves, aga bossa ja see Michael Jacksoni lugu kokku on midagi väga veidrat ja veetlevat.
Markus Robam
Konkreetset lugu on mul raske välja tuua, kuna need palad, mida olen viimasel ajal kuulanud kannavad enamasti pealkirju "Jääpüük 1", "Jääpüük 2", "Jääpüük 3" jne. Aga Markuse helilooming on väga mõjus ja inspireeriv.
