Sotsiaalmeediakasutajad pidasid aknelist nahka "maskikahjustusteks"
Mida väidetakse?
Facebooki kasutaja on avaldanud alloleva foto koos pealkirjaga: "Mida võib maski kandmine põhjustada."
Kuidas on asi päriselt?
Kõnealune foto pärineb USA ajakirjaniku Frances Wangi Facebooki seinalt, kes on oma jälgijatele väga avameelselt kirjeldanud oma teekonda dermatiidist vabanemisel.
Nimelt pole fotol mitte sugugi kajastatud maski kandmisest tekkinud kahjustused, vaid naisele pandud dermatiidi tagajärjed, mida ta arsti soovitusel valesti ravis. Steroidhormoonidel põhinev kreem tegi dermatiidi diagnoosi ravimise asemel hoopis hullemaks. Pikemalt kirjutab sellest näiteks Daily Mail. Tänaseks on nahahaigus taandnud nagu kajastab naisajakirjanik oma Instagramis.
Seega on tegu täieliku valeväitega, mis saab lihtsa vaevaga igaühele selgeks, kes Facebookis avaldatud fotol kasutab tagurpidi pildiotsingut.
Kas maskid võivad põhjustada löövet?
Mõningatel juhtudel küll. John Hopkinsi ülikooli dermatoloogiaprofessor on loetlenud, et "maski-akne" võib tekkida neil inimestel, kellel on mõne aine vastu maski koostises allergia või maski suurus on valitud valesti. Samuti toob ta välja, et mask-akne vältimiseks on oluline hoida maski puhtana.
Mõned soovitused, mida teine dermatoloog USA-st soovitab, on järgmised: vali kergest, nahasõbralikust materjalist korduvkasutatav mask, eelista puuvillast materjali; ärrituse põhjus võib olla mõni värvaine, pesuaine, mitte mask ise; nahka saab kaitsta kreemiga, et tekiks "kaitsebarjäär" naha ja maski vahele; puhasta nahka, kuid ära hõõru seda koorivate toodetega.
Maskikandmisest tingitud nahaärritus on peamine maskikandmise risk, mida erinevad uuringud on nende kandmise puhul täheldanud meditsiinitöötajate juures (1; 2). Seegi aga sõltub kandjast ning mingisugust mustrit, et mask ilmtingimata lööbe tekitab, pole leitud.
Otsus: kõnealune postitus on vale. Fotol on kujutatud dermatiiti, mitte maskikandmise tagajärjel tekkinud kahjustusi.
