Madaluse üks pool on n-ö maailmavaateline. Pehmelt öeldes veidrad on 141 000-eurone rahaeraldis (suurim!) abordivastast kampaaniat tegevale MTÜ-le Elu Marss ja 45 000 eurot EKRE noorte MTÜ-le Ungern Khaan, et see püstitaks monumendi Kaug-Idas massimõrvade ja muu julmusega ajalukku läinud baltisakslasele Roman von Ungern-Sternbergile. Ungern Khaani eileõhtune teade, et nad loobuvad katuserahast ja püüavad monumendi püstitada annetuste eest, on õige samm, aga ei pese EKRE-lt häbiplekki.

Arusaamatult suure osa rahast – ligi miljon eurot 6,4 miljonist – jagab koalitsioon „ususektorile”. Keskerakonna volikogu esimees Tõnis Mölder ütles möödunud nädalal, et katuserahaga toetatakse suuresti valdkondi, mis on saanud kriisis kõige rohkem kannatada. Katuseraha jaotuse järgi tuleb välja, et koroonapandeemiast on kõige enam kannatada saanud usuühendused?!

Madaluse teine pool on korruptiivsus ehk Keskerakonna vana kaubamärk, mille EKRE lubas välja juurida ja mida ka Isamaa sõnades taunib. Aga ühises valitsuses sahkerdatakse ühiselt, paljud katuseraha saajad on poliitikutega seotud, mõni summa läheb hiljuti asutatud MTÜ-dele, mis on seotud valitsusparteidega.

Kindlasti on sadade katuseraha saajate seas palju organisatsioone ja ettevõtmisi, mis seda raha päriselt väärivad ja vajavad. Paraku paneb praegune hämar raha jagamise viis neilegi märgi külge: kas nad on ennast raha saamiseks mõnele parteilasele maha müünud?

Katuseraha on väga hea võimalus edendada võimuliidu kiidetud otsedemokraatiat. Kogukondades ja valdades saaks kasvõi sotsiaalmeedias hääletada, kellele või millele raha andmist peavad inimesed vajalikuks. Aga ei, koalitsioon hoiab kinni süsteemist, mis aitab poliitikutel endale sõltlasi ja tänuvõlglasi tekitada.