„Rootsis on nii, et ühel päeval tullakse välja lollide mõtetega, mis järgmisel päeval ära muudetakse. Rootsis ei seadustata, vaid soovitatakse,” räägivad Stockholmis elavad Marika ja Erik Hanson. Suurt segadust põhjustab administratiivsüsteem, mille puhul paljud rootslased küsivad, milleks on valitsust üldse vaja. Valitsus otsustab küll rahaeraldised, aga Rootsis on 21 regiooni, kes otsustavad näiteks epidemioloogilisi küsimusi ise, lahendades neid erinevalt. Segadust tekitab ka see, et Rootsis on kuus laborisüsteemi, mille meetodid info kogumisel ei klapi.

„Praegu on olukord nii kaugel, et peaminister üritab ohje haarata ja süüdistab regioone, need omakorda löövad palli tagasi, et pole saanud täpseid juhiseid. Rootsile on tüüpiline, kus keegi ei tee midagi, mida pole kästud. Kui paber maha kukub, siis noor inimene ei tõsta seda üles, sest selle jaoks on ette nähtud koristaja,” selgitab Erik Hanson.

Edasi lugemiseks:
1.99 Üksikartikkel ühe kliki mobiilimaksega