Järsku täitis kööki paks suits. „Nagu nipsust," ütleb ta. „Ma olin šokis. Ma ei saanud aru, et mis toimub. Kust see tuleb? Ma ei suutnud üldse midagi mõelda see hetk." Teevi jooksis toast välja õue ja karjus appi. Ja talle turgatas - tema kaks kõige pisikesemat jäid ju tuppa. Kaheaastane poiss ja kuueaastane tüdruk.

Üle õue tuli Veiko ja kuulis laste hääli. Pikemalt mõtlemata hüppas ta põlevasse majja. Ta roomas läbi paksu suitsu ning jõudis pisikesteni, kes hüppasid talle kohemaid ka sülle. Kaks last kaenlas, tuli Veikol põlevast majast põgeneda. Iga sekund tundus kestvat kui igavik.