Mida väidetakse?

Postituses väidetakse järgmist: “Tänasest töötab jälgimissüsteem, millega positsioneeritakse nii sisse- kui väljalülitatud mobiilsidevahendid, et alustada suuremate rahvakogunemiste laialiajamisi ning kokkusaanute karistamist rahatrahvidega. Sestap soovitus: sõpradega kokku saades, jäta mobiiltelefon koju ja lepi seltskonnaga kokku, et pundi peale ühest sidevahendist piisab. Oled ilma telefonita palju seltskondlikum inimene. Las nuhid nutavad, ära kanna “kiipi” kõikjal kaasas…”


Postitus on tehtud 5. detsembril ning on kahe päevaga jõudnud üle 90 tuhande eestikeelse Facebooki kasutajani. 6. detsembril, pärast käesoleva kontrolli avaldamist, eemaldas Võrno selle sotsiaalmeediast.

Keskendume just postituse esimesele poolele, mis esitab faktina seda, nagu jälgiks inimesi võimuesindajad nende mobiiltelefonide kaudu.

Kuidas on asi päriselt?

Politsei esindaja lükkas sellise väite nagu jälgitaks kõikide inimeste telefone kategooriliselt ümber.

“Sellist jälgimist me ei kasuta,” ütles faktikontrollile politsei pressiesindaja. Ta täpsustas, et politsei võib küll vajadusel kontrollida inimese asukohta sel juhul, kui vastav palve tuleb Terviseametilt. TA võib kahtluse korral paluda politseilt abi näiteks siis kui COVID-19 positiivse diagnoosi andnud inimene on määratud eneseisolatsiooni, kuid on alust arvata, et inimene seda eirab. Sel juhul saab politsei inimese asukohta kontrollida.

Hirmutamist sotsiaalmeedias nagu politseinikud kõikide koroonapositiivsete ja lähikontaktsete liikumistel silma peal hoiaksid, oleme ümber lükanud varasemaltki (1). Lisaks sellele, et politseil puudub vastav volitus ilma põhjendatud kahtluseta seda teha, pole selleks ka lihtsalt ressurssi.

Keskkriminaalpolitsei juht Aivar Alavere lisas: "Politsei tohib telefoni positsioneerida kahel juhul - kriminaalmenetluse seadustiku järgi prokuratuuri loal ja korrakaitse seaduse alusel kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks."

Näiteks kasutab politsei positsioneerimist maastikul eksinud või kadunud inimeste puhul kui on alust arvata, et inimese elu on ohus ehk on kõrgendatud oht.

Kriminaalmenetluse raames on telefoni positsioneerimine lubatud raskete kuritegude uurimisel. Need kuriteod, mille puhul jälitustegevus on lubatud, on seadusandja poolt kindlalt määratletud. Positsioneerimiseks peab politsei saama prokuratuuri loa. Positsioneerimise kohta saab täpsemalt lugeda kriminaalmenetluse seadustikust, § 1265 ja korrakaitseseadusest § 35.

See, kuidas vajaduse korral positsioneerimist läbi viiakse, politsei ei avalda. "Jälitustegevuse meetodid ja taktika on kaitstud riigisaladusega ning võimekusi me konkreetsemalt kommenteerida ei saa," lõpetas Alavere.

Seega politsei ei jälgi meie mobiiltelefone (sisse- ega väljalülitatuid), et ennetada rahvakogunemiste tekkimist.

Seda kinnitas hiljuti Delfi erisaates ka Põhja prefekt Kristian Jaani. “Terviseamet täiesti arusaadavatel põhjustel ei jõua sellist järelvalvet teha. Näiteks pole mõtet saata “koroonadetektiive” avalikku ruumi jälgima. Kui me näeme olukorda, et kinni ei peeta 2+2 reeglist, siis me selgitame, miks oleks mõistlik sellest kinni pidada, kuid meie eesmärk pole trahvi teha.”

Jaani kinnitas sedagi, et politsei eraldi patrulle veel välja pole pannud, et jälgida inimeste piirangutest kinnipidamist. Nii jälgivad tavapärased patrullid seda, kuidas peetakse kinni alkoholimüügi piirangutest, kogunemispiirangutest ja ka maskikandmise kohustusest.

Samas saates mainis Jaani muuhulgas ka seda, et suured erapeod tulevad välja mitte politsei “nuhkimistööna”, vaid seeläbi, et kohusetundlikud inimesed ise annavad teada üritustest, kus võib olla risk koroonaviiruse kolde tekkeks. Neil juhtudel saab politsei teha ennetustööd, selgitates peo korraldajale võimalikke riske ning vastutus, juhul kui koroonaviirus peaks peolt laiali pääsema.

Kevadise eriolukorra ajal teatas õiguskantsler üheselt (2), et politseil puudub volitus meie telefone jälgida, juhul kui positsioneerimise põhjus pole oht inimese elule. Nii võib näiteks telefonipositsioneerimist kasutada kadunud isikute asukoha tuvastamiseks. Kevadel eneseisolatsiooni määratud inimestele politsei esindajad helistasid, mitte ei positsioneerinud neid.

Otsus: Tegemist on valeväitega. Politsei ei jälgi meie telefone ning seega ei ammuta liikumisinfot suuremate kogunemiste ennatlikuks vältimiseks.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid