FAKTIKONTROLL | MMS-i maaletooja võitleb koroonavaktsiini vastu libainfoga
Mida väidetakse?
Veski tegi Facebooki postituse 6. detsembril. See on jõudnud paari päevaga üle 25 tuhande inimeseni Facebookis.
Postituse fotol on FDA (Food and Drug Administration, USA Toidu- ja Ravimiamet) nimekiri võimalikest COVID-19 vaktsiinide kõrvaltoimetest, mille hulka kuuluvad näiteks insult, Guillain Barré sündroom, mis võib inimese muuta halvatuks, aga ka näiteks rasedus ja sünnitus komplikatsioonid.
Juurde on kirjutatud järgmine:
"Lõpuks ometi avaldas FDA kauaoodatud Covid–19 vaktsiini võimalikud kõrvaltoimed! Täitsa tore nimekiri ju. Kes neid haigusi endale ei tahaks? Iga normaalne inimene vahetab välja kergemat sorti viirushaiguse, millega on nakatunud 0,001% elanikkonnast [...]!!"
Seejärel loetletakse hulk suuri ravimitootjaid ning summad, mis nood on pidanud kahjutasudeks välja maksma.
Veel väidetakse, et tootjad pole vaktsiinide ohutust kunagi platseebogrupiga kontrollinud ning vaktsiinide kohta on puudu litsenseeritud (tõenäoliselt on silmas peetud eelretsenseeritud) uuringud.
Kuidas on asi päriselt?
Alustame sellest, mis on postituses eksitav, kuid valeks seda nimetada ei saa. Kuna postitusest jääb arusaamatuks, mis aja vältel või mille eest "kahjutasude" väljamaksmist ravimifirmadelt on mõeldud, on seda keeruline kontrollida.
Vastab tõele, et ravimifirmadelt on ravimi- või vaktsiiniuuringute ning kõrvaltoimeainete eest kahjutasusid küsitud. Seetõttu siinkohal me ei saa neid numbreid ümber lükata või kinnitada, kuivõrd allikas, ajaraam, riik, ravim jms on ebaselge.
Fotost. Juba postituse kommentaarides viidatakse naisele, et tegemist on FDA mustandiga ning võimalike koroonavaktsiini kõrvaltoimetega. Need on põhistatud sellele, mida on raporteerinud koroonavaktsiini testides osalejad.
Nii on loetelu väga kirju: Guillain Barré sündroom, narkolepsia, artriit, insult, põletikud ja allergiad. Muuhulgas ka näiteks rasedus. Neist esimene mõjub vaktsiinivastasele kogukonnale ennekõike "ohutulena", sest alusetult püütakse seda rasket haigust siduda vaktsiinidega (1).
Need haigused (või rasedus) ei ole teadaolevalt ühegi koroonavaktsiini kõrvalsümptomid. Vaatame Pfizeri vaktsiini infolehte, mis tänasest Ühendkuningriigis turule tuli (2).
Üks inimene kümnest kurdab valu üle süstimispaigas, väsimuse, peavalu, lihasvalu, värinate, liigesevalu või palaviku üle. Ühte inimest sajast võib mõjutada ka lümfide suurenemine ning üldine halb enesetunne.
Seega on postituse foto vale ning väidab valesti nagu tegemist oleks koroonavaktsiini kõrvaltoimetega.
Platseebouuringud. Nii Pfizeri kui ka Moderna vaktsiinid on läbinud platseebofaasi. Pfizeri vaktsiini süstiti juulis alanud testide käigus ligi 44 000 tuhandele inimesele. Pool neist sai vaktsiini, pooled sai soolavett. Seejärel jäädi ootele. Tänaseks on siiski koroonaviirusesse haigestunud 94 inimest, mille järgi hinnatakse vaktsiini tõhusus üle 90 protsendi.
Moderna katsetes osales üle 30 000 inimese ainuüksi USA-s. Samamoodi said pooled platseebo ja pooled vaktsiini, viirusesse haigestus 95 inimest. Viis neist said vaktsiini, 90 olid platseebot saanud.
Aktiivsete nakkusjuhtumite arv. COVID-19 leviku pisendamine väites, et nakatunud on "0,001%" inimestest ei vasta tõele. Hetkel on Eestis hinnanguliselt koroonaviiruse põdejaid 0,41 protsenti elanikkonnast (3).
Otsus: postituses on ohtralt valeväiteid, millele see põhistatud on. Tegemist on valega.
