Tegelikult ei tahtnud Heljo Mänd üldse kirjanikuks saada. Ühel päeval hakati teda lihtsalt kirjanikuks nimetama, on ta ise meenutanud. „Alguses, kui ma kirjutama hakkasin, tahtsin ikkagi täiskasvanute kirjanik olla, aga ma ei sobinud tollesse aega täiskasvanute kirjanikuks. Olin apoliitiline kuju, lüürilist luulet ei tahetud avaldada,” ütles Mänd ajalehele Nõmme Sõnumid 2016. aastal. Eks selle kohta öeldaksegi vist, et kirjanikuks kasvatakse, mitte ei sünnita. Kes tahakski istuda vabatahtlikult ihuüksi kambrikeses laua taga, samal ajal kui väljas elu keeb? Seda suudavad ainult tõeliselt visad, julged ja maailma sündmuste kulgu mõjutavad inimesed.