„Isa Voldemar Nellis ehitas üles toimivana Eesti Vanglatööstuse,” märkis Siim Nellis. Sama tööstus tootis ka keriseid. „Nüüd mina, kolmanda põlvkonna esindajana püüan keristega tegeleda HUUM-i kaubamärgi all. Tooted on nii eestimaised, kui need saavad olla. Nii disain kui ka kapital on Eesti oma.”

Ettevõtjatee sai sillutatud ülikoolis, kus Nellis mõistis, et elu edendamiseks on vaja luua kõrgema lisandväärtusega töökohti. „Tuleb ise midagi natukene keerukamat teha,” lausus ta. „Toode peab olema piisavalt keeruline, et igaüks seda kohe järele ei tee.”

Ettevõte ongi läinud seda teed, et keeruka tehasesisseseade asemel tehakse panus intellektuaalse lisandväärtuse loomisele.

Keriseid pannakse kokku ettevõtte hiiglasuure laoruumi ühes otsas. „Metalli me ise ei keevita, painuta ega söövita,” selgitas Nellis. „Meil ei ole tootmisliine. Elektroonika tuleb kõik väljast. Säärastel tehaste sisseseadetel on mahtudega võrreldes nii kõrge hind, et me ei täida selle töömahte ära. Meil on väga erinevaid ja spetsiifilisi komponente ja tootmisprotsessid on väga erinevad.”

Keriste Skandinaavia stiilis tootmisest suurem töö on nende disainimine, mille käigus luuakse HUUM-i põhiosa väärtusahelas. Välja on töötatud kerise juhtimispult ja selle tarkvara.

Kõik, mida tehakse Eestis, ostetakse siit. Elektroonika tuleb näiteks Pärnust.

Põhja-Ameerikas hakati kaupa liigutama mitte euroaluste, vaid konteinerite kaupa. See eeldab hoopis teistsugust logistilist ülesehitust.

Tooteid turustatakse üleilmse edasimüüjate võrgustiku kaudu. „See aasta müüme umbes 3000 kerist. Meie selle aasta käibe-eesmärk on 1,92 miljonit eurot, mille oleme ka saavutanud. Ambitsioon on seda veel suurendada. Mullune käive oli miljon eurot,” rääkis Nellis.

Selleks et nõudlust täita, tuli kolida uutesse ruumidesse, ligi 800-ruutmeetrisesse tänapäevasesse laohoonesse. „Suur erinevus ruumide vajaduses tuli Põhja-Ameerika nõudluse tõttu, kus kaupa hakati liigutama mitte euroaluste, vaid konteinerite kaupa. See eeldab hoopis teistsugust logistilist ülesehitust.”

HUUM peab Põhja-Ameerikat suureks tulevikuturuks, kuid praegu on suurim turg Eesti, millel on tihedalt kannul ka Skandinaavia ja Saksamaa.

Koroona pani sauna tegema


Koroonaaeg on andnud HUUM-ile kõvasti tööd, sest nõudlus suurenes. Inimesed olid rohkem kodus ning hakkasid kodukeskkonda parandama ja tervisele rohkem tähelepanu pöörama.

„Praegu on tipphooaeg ja on vaja, et tootmine jõuaks tellimustele järele. Juba on mõned päris suured allhankijad hädas, et jõuaksid meile ära toota,” märkis Nellis. „Kui meil on etteteatamisaeg kaks kuud, siis me saame kenasti hakkama, aga kui kaks nädalat, siis läheb keeruliseks. Mõned tooted ja materjalid saabuvad pikkade tarneahelatega. Näiteks terastraati planeerime ette pool aastat. Mõnede elektroonikamaterjalide ettetellimisaeg on veninud kaheksa kuu peale. Meie kerise juhtimispuldis on elektroonikakomponente natuke üle 250.”

Tegevust on HUUM rahastanud peamiselt omakapitaliga ja varases faasis on tehtud ka omaniku finantseeringuid. Ettevõtet on toetanud EAS ja Interreg. Eelmisel aastal kaasati Funderbeami kaudu enam kui 600 investorilt üle poole miljoni euro. „Kõik, mis me oleme suutnud teenida ja kaasata, oleme pannud arendusse,” märkis Nellis.

Et oma tootmisvõimet kahekordistada, peame võtma tööle uue inimese, mitte kahekordistama töötajate arvu.

Lisakapitali kaasamiseks ei välista ta ka börsile minekut. „Selleks et börsile minna ja IPO teha, tuleb kasvada. Seda võib mõelda viie aasta pärast. Kui on arenguhüppeks suurt summat vaja, siis oleks börsileminek mõtestatud,” lausus ta. „Me oleme väikesed ja teeme asju väheste vahenditega, mitte nagu suurettevõtted. Meil on praegu meeskonnas 11 inimest. Et kahekordistada meie tootmisvõimet, peame võtma tööle 12-nda inimese, mitte kahekordistama töötajate arvu.”

Ta lisas, et praegu tegutseb HUUM kitsa saunasegmendi ühes viiendikus ehk keriste ja sauna küttekehade valdkonnas. „Seal oleme orienteeritud premium-lõppklientidele,” lausus ta. „Me tantsime täiesti tantsusaali nurgas. Meil on ka enda segmendis meeletult kasvuruumi. Andke natukene aega ja me tuleme sealt nurgast keskpõrandale välja. Siis me räägime teistsugustest arvudest.”

Saunakultuuri eripärad

Eesti kuulub koos Soome ja Venemaa soomeugrilastega ühte saunapiirkonda. Kuna Soome on tuntud saunamaa, on sinna sealsete tugevate tootjate tõttu väga raske oma tooteid müüa.

„Meil läheb Eestis hästi, sest eestlane hoiab omi,” lausus Nellis. „Kõigi saunatootjate eesmärk on kasutada praegust soodsat pinnast saunakultuuri levitamiseks üle maailma.”

Nõkse ja nüansse, mida Euroopaski silmas pidada, on väga erinevaid. Näiteks soomlased toodavad liivakellasid, mida keeratakse 15 minuti tagant ümber. Neid müüakse tuhandete kaupa Saksamaale, kus armastatakse leilis olla täpselt 15 minutit. Ja kui Rootsis hinnatakse disaini, siis sakslane vaatab kilovatte ja tahab, et keris oleks kandiline.

Lääne-Euroopa saun maksab keskmiselt viis korda rohkem kui meie piirkonna saun. Kui varem müüdi sinna valdavalt premium-toodet, siis nüüd on valik laienenud ka tavatasemele.

„Nad ostavad sauna, aga ei kasuta seda nagu meie. Oluline segment on tõelised fännid, kes annavad isegi meie keskmisele saunakasutajale silmad ette, käies viis korda nädalas saunas,” rääkis Nellis. „Nad kasutavad seda tervise edendamise osana. Mõni on taimetoitlane, teine aga armastab saunas käia.”

Ühtlasi on saun staatuse tunnus, mida võib kohata maailma eri piirkondade luksusvillades ja -korterites. Soojades maades vaadatakse sauna kui koduspaa osa, seal on sauna kõrval sageli tähtis ka bassein.

Kas loetud artikkel vastas Teie ootustele?
Ei ole üldse rahul Olen väga rahul