FAKTIKONTROLL | Koroonaviirusesse pole surnud "ainult" 17 inimest. Surma algpõhjuseks on see üle sajal inimesel
Mari-Anne Härma, Terviseameti peadirektori asetäitja ütles septembri lõpus intervjuus Fortele järgmist: "Minu käes olevate andmete järgi oli neid isikuid 17, kellel ei olnud surmapõhjuste seas teisi kaasnevaid haigusi märgitud."
Kuigi Härma toona ei eksinud, on sotsiaalmeedia epidemioloogid intervjuu ilmumisest alates seda ära kasutanud pisendamaks koroonaviiruse tõsidust.
Näiteks tehakse seda järjekordses postituses, mille algne ulatus on küll väike - 3,5 tuhat eestikeelset kasutajat - kuid fotoke omakorda läinud ringlusesse kõikvõimalikes internetikommentaarides. Pildikesega püütakse näidata, et koroonaviirusesse on surnud vähem inimesi kui grippi - vaid 17.
"Palun lõpetage hirmu külvamine!" seisab foto saatetekstis.
Kuidas on asi päriselt?
Kõik numbrid pildil on õiged. Ometigi tärnike COVID-19 surmade taga on ebatäpne.
Eilse seisuga on SARS-CoV-2 viiruse tõttu surnud 154 inimest, enamus neist eakad, kes juba riskigruppi kuulusid. Suisa 86 protsenti surmaga lõppenud juhtumitest olid lahkunud vanemad kui 70+. Täna lisandus veel kolm surma.
Terviseameti pressiesindaja selgitas Faktikontrollile, et 90,3 protsendil lahkunutest olid anamneesis lisaks koroonaviirusele kaasuvad tõsised haigused. Teisalt tähendab see, et 9,7 protsendile oli koroonaviirus peamine diagnoos, mis elutee lõpetas.
Kuid isegi kaasnevate ja eelnevate haiguste korral on just koroonaviirus see, mis kehale laastava töö teeb.
"Teatud vanusest on pea kõigil inimestel kaasnevad haigused. COVID-19 diagnoosi saamisel ei suuda nende organism viirusega enam võidelda. See tähedab, et ilma koroonata oleks nad võinud veel edasi elada," sõnas TA pressiesindaja Merilin Vernik.
Surmapõhjuseid registreeritakse surmapõhjuse teatise, RHK-10 järgi, mida vormistavad raviarstid. Nende teatiste alusel on COVID-19 kas surma algpõhjus või surma soodustanud oluliste seisundite diagnoos.
Nende teatiste alusel on COVID-19 surma algpõhjuse diagnoos 101 juhul ja surma soodustanud oluliste seisundite diagnoos 53 juhul.
Surmapõhjuseid vaatab Tervise Arengu Instituut üle korra poolaastas ning vajadusel tehakse tagant järgi korrektuurid.
Gripisurmad on aga postitused õiged. Terviseameti gripiandmeid saab vaadata SIIT.
"Nii COVID-19 kui ka gripi puhul, kahjuks, surevad vanemaealised raskelt haiged inimesed, kelle jaoks gripiviirus või SARS-CoV-2 on viimane tilk, mis viis surmani. Gripi surmade puhul, sõltuvalt hooajast, on 70-90 protsenti surnutest vanemaealised, samas kõik surnud kuulusid riskirühma," lõpetas Vernik.
Ka väljatoodud gripistatistika hulka kuuluvad nii need surmad, kus gripidiagnoos oli surma algpõhjus või surma soodustanud diagnoos. Seega ei saa neid numbreid omavahel võrrelda.
Otsus: Tegemist on kasutajaid eksitava fotokesega, mis ajab omavahel segamini gripi- ja koroonadiagnooside tõttu surnud inimeste kaasuvad, ainsad ning soodustavad diagnoosid. Numbrid eraldivaadatuna on aga õiged, mistõttu me seda "valeks" ei saa nimetada.
