Diana Marnot kirjutas koos Ivo Juurveega kahasse NATO stateegilise kommunikatsiooni keskusele Riias uuringu sellest, millised narratiivid on Venemaa peamistel välismaale suunatud kanalitel, Sputnikul, RT-l ning Pervõi Kanalil Baltikumi ning Skandiaaviat puudutavate riikide puhul.

Võrdluses olid aastad 2016 ning 2018, seega oli tegemist vestlusega, kus COVID-19 esile ei kerkinud - või peaaegu, et ei kerkinud - vaktsiinikahtlejate peavoolustumisest tuli siiski juttu.

Kuigi see, et Eestit kujutatakse Vene kanalites pisikese fašistliku riigikesena, pole enam üllatus, siis Marnot tõi välja, et muutunud on see, kuidas kujutatakse NATO tegutsemist siinkandis.

"Kui varem näidati, kuidas NATO teeb "ussi" ümber Venemaa ja püüab alustada kolmandat maailmasõda, siis nüüd näidatakse seda, kuidas muidu nii rahumeelsesse Baltikumi tuuakse NATO sõdureid, et siinset olukorda destabiliseerida ja kuidas NATO väed püüavad muuta siinset kanti sõjatandriks," rääkis Marnot.

Uuringus uuriti ka seda, mida kirjutatakse-näidatakse Vene kanalites Rootsi, Soome, Taani ja Norra kohta. Neid ühendavad peamiselt riikidest ultraliberaalse soo- ja sisserändepoliitikaga paikade maalimine ning sisserändajate kuritegevuse ning moslemite ohtlikusele rõhumine.

"Need lood on täiesti tasakaalustamata, eriti Taanis. Näidatakse, et see riik on sisuliselt moslemite kontrolli all, ta on abitu ja jõuetu. Näidatakse, et moslemid ja sisserändajajad on ühel pulgal, tegemata seejuures vahet, kust need sisserändajad pärit on."

"Rootsi kohta samamoodi. Me teame, et tõepoolest, Rootsis on neid elemente, kes võib-olla ka radikaliseeruvad, aga see ei anna mitte mingisugust alust seda laiendada tervele riigile ja rahvale. Jäetud on edukalt mulje, et riik kutsub koguaeg juurde neid sisserändajaid ja maksab veel neile peale sotsiaaltoetust ka."

"Kogu selle narratiivi eesmärk on näidata ultraliberaalset ning nõrka riiki. Näidata, et nad Skandinaavias ei suuda kaitsta oma rahvast, traditsioone ega kultuuri. Näidatakse, et võõrvallutajad on tulnud ja end rahus sisse seadnud. Seejuures oma rootsi põlisrahval pole seal enam kohta."

Kuna ka Eestis levivad sellised lood just Rootsi kohta edukalt, arutleti stuudios, et Kremli narratiivi import Eestisse on olnud edukas.

"Ta ongi tõhus. See võib-olla räägib üldse ajakirjanduse tööst üldse, et kui Rootsi kohta midagi muud ei kuulegi, kui vaid neid markantsemaid näiteid, siis see näitab, et meie meedia ei taha seda esile tuua ja justkui varjaks midagi."

"Kui endal jääb viitsimist väheks, et taustatööd teha, mida meedia ei tee, siis kujundatakse arvamus suvalise allika põhjal," nentis Marnot.

Ta tõi välja, et tõepoolest on Rootsis olnud rahutusi ja probleeme sisserändajatega, aga loo teine pool, et kas sellest tulenevalt on sisse viidud seadusemuudatusi või kuidas korrakaitsjad sisserändajatega tegelevad, on Eestis sisuliselt puudu.

Marnot väljendas ka arvamust, et kui Eestis nii edukalt saab töötada Kremli narratiiv Rootsist, siis küllap levib Eesti kohta käiv natsiriigi narratiiv ka mujal maailmas hästi.

Kremli narratiivid ja konservatiivid kodumaal

Juttu tuli ka pereväärtuste narratiivist, mida päevauudistes aina enam esineb - kas Eesti poliitikud mängivad Kremlile trumbid ise kätte?

"Me ei saa seda eitada ega mööda vaadata, et EKRE ja katoliiklik-kristlikud suunad esindavad patriarhaalset maailmavaadet, kus igal sool on oma koht, igal liikmel on oma roll. Jah, nad esindavad Kremliga sarnast maailmavaadet. See on kristlikele arusaamadele ja kristlikele pereväärtustele toetuv maailm ja kui seda hakata lammutama [...], siis hakkab tekkima sama narratiiv ja sama vaenlane. Kõik, kes näevad liberaalsuses vaenlast, siis nende jaoks hakkabki maailm lagunema. Samas teiste jaoks ei juhtu selle maailmaga mitte midagi," sõnas uurija.

Samas nentis ta, et see kattumine on pigem juhuslik, kui teadlik.

"Mina ei julge Kremli kasuks töötamiseks seda nimetada. See, et Venemaa räägib sama juttu, ei tähenda nende jaoks seda, et nemad ei tohiks seda ka rääkida. Ma ei taha seda järeldust teha vaid seetõttu, et nendel liikumistel samasugused maailmavaated on."

Vaktsiinides kahtlemist õhutab meedia (ja Irja Lutsar)

Juttu tuli ka COVID-19 pandeemiast ning Venemaa narratiividest koroonakriisi kontekstis. Näiteks räägiti, et Venemaa oma vaktsiinide tootmine on õnnestunud süvendada kahtlusi mõningates gruppides nende vaktsiinide osas, mida näiteks Euroopa Liit plaanib müügile tuua.

"Vaktsiinivastasust toob esile meie enda meediast igapäevaselt. Ma olen neid asju aastaid jälginud, olen väga suur vandenõuteooriate huviline ja mind huvitab küsimus, et miks inimesed usuvad midagi, mida nad usuvad."

"Meil pole varem diskussiooni olnud sellest, et kas mingi vaktsiin võib olla ohtlik. Kui isegi Irja Lutsar on öelnud, et ta mõtleb veel, mida ta kasutab, siis mõtleb tavaline inimene, et kui isegi Irja Lutsar ei tea, siis mida mina veel tean?

Kuula täpsemalt juba saatest, lisaks räägiti näiteks sellest, et Sputnik on Eestis eetrist maas olnud aasta jagu - on sellest ka tolku olnud? Kuidas kõige suhtes skeptiline olemine ja infoga inimeste "üle valamine" teenib samuti infosõjas kõige kasulikumaid Venemaa eesmärke?

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid