Euroopa Liidu eelarvereeglite pausile paneku tõttu pääses Eesti kevadel n-ö hullusärgist, mis ei lasknud meil hoolimata oma väikesest laenukoormusest hoogsalt laenu võtta. Tänavu on valitsus seda vähemalt 2021. aasta lõpuni lahti olevat „akent” kasutanud 1,5 miljardi euro laenamiseks, tuleval aastal võetakse ilmselt 2,5 miljardit eurot juurde. Umbes 12 miljardit saaks veel võtta, enne kui Maastrichti kriteerium – 60% SKP-d – vastu tuleb. Või isegi 20 miljardit, kui arvestada EL-i riikide praeguse tegeliku keskmise laenukoormusega (u 90% SKP-d), sest 60% reeglist Euroopas enam ei räägitagi, seda täidab alla poole liikmesriike.

Tänu eelarvereeglite pausile panekule oleks Eesti tänavuse lisaeelarve ja tuleva aasta riigieelarve kokku panemisega hakkama saanud ükskõik kui nõrk rahandusminister – suurde defitsiiti minekuks on kõik sisulised ja vormilised põhjused olemas, eelkäijad on pärandanud vähe kasutatud laenuvõime.

Edasi läheb keerulisemaks. Miks? Allajärgnevast saad seda teada.