Meie füüsiline ja vaimne tervis ei ole kiita, jätkuvalt elame naabritest rootslastest keskmiselt 20 aastat vähem tervetena. Meie inimeste tehtava töö produktiivsus on liiga madal, meie loodus- ja inimressursside kasutamine raiskav. Kui varasemate valitsuste puhul tundsid vähemalt ettevõtjad kindlust, et Eesti riik nende tegutsemisvõimekust igati toetab, siis tänaseks on kindlus kadunud ka sealt. Me oleme jõudnud punkti, kus eesmärk ununeb jätkuvalt kogu aeg, kuid kus ka valitsemise vahendid on muutunud keskpäraseks, kui mitte öelda tagurlikuks.