Nädal kommentaariumis: Oudekki komsomolipatrull, Lauri Vahtre Austerlitz ja Vilja Kiisleri hobune
Esmaspäev, 21. detsember
Tänane Eesti poliitika on võrdlemisi hall ja värvikaid tegelasi peale EKRE liikmete leiab sealt vähe. Üheks selliseks, kes mingitki emotsiooni loob on keskerakondlane Oudekki Loone. Tema seisukohavõttudega võib nõustuda või mitte, kuid nende ilmumisel tekib koheselt ka kommentaariumisse elu. Sedapuhku esines Oudekki kriitiliste avaldustega KAPO aadressil („Vaba riik salapolitseid ja mõttekontrolli ei vaja”).
EKRE hobusetalli valvur: „Oudekki Loone ja tema lääne mõttekaaslaste teooria ning üldine maailmavaade, et Eesti riik ning ülejäänud lääs on kohutav Leviatan, mille vastu tuleb võidelda. Aga vabandust, Oudekki, kui sa võitled hirmsa Leviathaniga ja sulle midagi ei meeldi, siis kuidagi kummaliselt kukub välja, et saad seda Leviathani sõimata ja võid võidelda temaga, kuid see ei too sulle endale mingeid tagajärgi.”
ded dõmohod: „Väga levinud tänapäeva lääne vasakpoolsete mõtteviis, et sõjavägi, luure ja politsei tuleb laiali saata. Aga mis siis edasi saab? Maailm on inimsööjaid täis ja riigi üks põhiülesandeid on oma kodanike julgeoleku tagamine. Kuidas Oudekki mõtleb seda tagada- organiseerib oma mõttekaaslastest komsomolipatrulli vä?”
Teisipäev, 22. detsember
Abieluhääletusest on ilmunud arvamusi söögi alla ja söögi peale. Ning ilmub kindlasti veel. Sedapuhku võttis sõna Isamaa erakonna raudvara ja ajaloolane Lauri Vahtre, kes kritiseeris abieluhääletuse-vastaseid („Ise te referendumi tegite! Kes käskis kooseluseaduse läbi suruda?”). Vahtre on tuntud kirgliku poliitiku ja publitsistina ning kired lõid lõkkele ka tema loo kommentaariumis.
leonid iljitš raudsaar: „Huvitav, et Vahtrele ja temasugustele naiivsetele EKRE fännidele pole kordagi pähe tulnud, et kõige tõenäolisem stsenaarium, millega see kõik lõppeb on tšehhovlik tummstseen, kus kõik asjaosalised jäävad lollideks. Nemad mõistagi ootavad, et neid ootab Eesti ajaloo üks säravamaid võite, tõeline Austerlitz homode vastu, aga miks 1.) pole valitsuserakonnad astunud samme, et 2014. a. kooselseadus tühistada ja 2.) miks käib selline vee sogamine, et kord räägitakse küsitlusest, siis hääletusest ja kolmas kord referendumist? Mis see siis lõpuks on? Väga mugav on kogu see moonakate kari kuskil kõrtsis leili ajada ja tuua mõisa juurde käratsema, kus neil siis pärast mõisatallis seljad prügiseks tehakse. No seda viimast ei tule (nende õnneks) sõna otseses mõttes, aga praegu on kõige tõenäolisem tulem, et Ratas tõmbab esimese Euroopa näpuviibutuse peale kõrvad vastu pead ja hakkab jahuma sellest, et "tegelikult pole referendum ikka referendum, vaid arvamusküsitlus" ja sellest tulenevalt mitte siduv. Tahaks sellisel juhul Vahtre ja teiste temasuguste kaikavendade nägusid näha...”
Liisa: „Mind huvitab mitu inimest on kooseluseaduse pärast õnnetumaks muutunud? Mitu inimest on seepärast tööta jäänud? Kui palju inimesi üldiselt igapäevaselt kooseluseaduse pärast kannatavad? Kui palju on selle pärast millestki ilma jäätud? Päriselt ka!!! See on väljamõeldud lõhe. Leiaks mingid päris teemad, millest rääkida, mis reaaselt muudaks inimeste eluolu paremaks. Looks töökohti, piiraks äärealade vaesamaks jäämist, jne. Palun! Pole vaja seda referendumit. Mõttetu raha põletamine.”
Are: „Iseenesest kummaline võrdlus ateistide võitlusest jumala vastu, keda justkui pole. Kuigi neid, kes temasse usuvad ju ikka oli. Ju ikka võideldigi seetõttu, et kõik eitaks jumala olemasolu. Siit järeldub, et vastast tuleb tümitada igal juhul, kasvõi profülaktikaks. Teisest küljest kooseluseadus võeti tõesti vastu olukorras, kus keegi seda ei vajanud ja otsustati kasutada sobivat momenti, õigemini parlamendi sobivat koosseisu. Keegi ilmselt ei tulnud selle pealegi, et edaspidine situatsioon läheb pisut käest ära. Praegu kardavad tegelikult mõlemad grupeeringud referendumi tulemusi. Ilmselt ei soovita nii delikaatset küsimust jätta rahva otsustada. Üldiselt arvatakse oma rahvast ju kehvasti. Neid läheb ju parimal juhul vaid 4 aasta tagant vaja.”
Kolmapäev, 23. detsember
Kui Vahtre ja Loone on sellised poliitikud, kes suudavad meie inimestes emotsioone tekitada, siis selliseid ajakirjanikke tänapäeval Eestis napib. Üheks selliseks on vaieldamatult Vilja Kiisler. Kesknädalal astus Kiisler üles kriitikaga valitsuse aadressil („Valitsus kargleb nagu sõge ümber põleva maja”). Lisaks nagu harilikult oma erakonna eest džotile hüpanud trollidele, leidis selle loo kommentaaride seast ka mõne teravama iva.
tisler maris: „Iseenesest pole kindel, et jõululaupäeva teenistused annavad pandeemiale hoogu juurde, sest arvestades seda kui ära on inimesed hirmutatud, siis võib arvata, et kirikulisi on palju vähem kui tavaliselt, lisaks rakendatakse ka nn. poole täituvuse reeglit. Ehk on kogu loo juures ebameeldiv see, et valitsuse poliitika lähtub praegu Keskerakonna omakasust, sest kirikud jäeti lahti, et Viilma kambaga head suhted säilitada ja need saaksid korjanduskarpidesse annetusi kasseerida ning liikumist Ida-Virumaa ja Tallinna vahel ei piirata, et mitte Keskerakonna venekeelset valijat pahandada.”
hääl Objektiivi toimetuse kapist: „Seltsimehed usklikud, mina:
a) pole ahne: kui oleks jumal, jagaksin seda rõõmu koos teiega,
b) pean alati lugu faktide täielikkusest - kuid kui fakti pole, ei saa seda välja mõelda ega nõustuda kellegi teise väljamõeldistega.
Kui soovitud ese ehk jumal kunagi leitakse, siis rõõmustan koos teiega. Seniks võiks Ratase ja Helmete valitsus maa peale tagasi tulla ning olukorras kus suletakse ettevõtteid, spordiklubisid, toitlustusasutusi ning inimesed jäävad massiliselt raha ja tööta ka heebrea muinasjuttude sõpru kohelda täpselt samamoodi nagu kõiki ülejäänuid.”
kuvalda: „Aeg oleks teha Vilja Kiisleri bingo, kui seda veel tehtud pole. "Homod-Ratas-EKRE-liberaalsed väärtused"-kogu aeg üks ja sama, nagu katkine grammofon! Hiinlastel on vanasõna, et kui hobune on surnud, siis tuleb seljast maha ronida ja edasi minna. Vilja istub juba mitu aastat surnud "Homod-Ratas-EKRE-liberaalsed väärtused" hobuse seljas ja peksab seda piitsaga. Aeg oleks midagi uut ja originaalset lugejale pakkuda, mitte üllitada iga nädal uus arvamuslugu pahast valitsusest ning küsida iga nädal uue intervjueeritava käest, mis too EKRE-st arvab.”
Neljapäev, 24. detsember
Eesti valitsuse tegevust koroonakriisi teise laine ajal on tugevalt kritiseeritud ning igapäevaselt hoiab terve riik hinge kinni kui teatatakse uued naaktunute arvud. Samas võib öelda, et võrreldes Leeduga, kus valitsus jäi sügisel teisele lainele reageerimisel hiljaks, on meil hästi läinud. Forte avaldas jõululaupäeval loo sellest kuidas päevane uute nakatunute arv on meist kaks korda suurema elanikearvuga Leedus jõudnud juba nelja tuhandeni („Arstid peavad valima, keda päästa ja keda mitte: koroona tõmbas Leedu tervishoiusüsteemil hinge kinni”).
Juudas: „Mina, kes olen juba vanaisa ja kuulun samuti riskirühma, annan endale täie mõistuse juures aru, et elada tuleb reaalsuses ja rääkima peab asjadest nii nagu need on, mitte hämama ja selliselt, et endale ainult valijaid koguda. Mingite graafikute joonistamine ja siis nädalate hilinemisega midagi otsustada, see on idiootsus. Meie riiki valitsevad juhid, kellel puudub loogiline mõtlemine ja otsustusvõime. Mingisuguseid piiranguid kehtestatakse jupi haaval, lootes kogu aeg, et ehk laabub. Samal ajal kui nemad loodavad, on nakkus levinud veelgi kiiremini ja hullemini. Mina olen oma last kasvatanud just selliselt, et tuleb tulevikule mõelda ja kui on aeg vanadel minna, siis lasta minna, mitte seada tulevik ohtu mingite kõbide elushoidmisega. Nende kõbide hulka kuuluna ka ise.”
Reede, 25. detsember
Aastalõpp on tavapäraselt kokkuvõtete aeg. 2020. aasta kokkuvõtmiseks pani Eesti Päevaleht käima sarja „Pöörane aasta”. Peatoimetaja Urmo Soonvald uuris tulevikuperspektiivide kohta Tallinki juhilt Paavo Nõgeselt („Paavo Nõgene kardab, et teine koroonalaine tuleb pikk ja piinav kõigile, mistõttu tuleks valitsusel 2021 kõik muud teemad panna pausile”), kes hoiatas, et raskele 2020. aastale järgneb samavõrd keeruline 2021. aasta. https://epl.delfi.ee/artikkel/92083363/poorane-aasta-paavo-nogene-kardab-et-teine-koroonalaine-tuleb-pikk-ja-piinav-koigile-mistottu-tuleks-valitsusel-2021-koik-muud-teemad-panna-pausile
Tuleb säilitada selge mõistus: „Tallinki päästmine on firma juhtide ülesanne. Võetud äririske ei pea kriisi ajal riigi rahakotist toetama. Kõigil maksumaksjatel on kõigil raske.”
soonvaldini: „Raske on midagi ennustada, aga tõenäoliselt ei lähe täide kõige mustemad prognoosid ja roosamad unenäod, vaid tõde jääb nende kahe vahele.”
