Sotsiaalmeedias on jõudnud üle 435 tuhande kasutajani väide nagu oleks Eesti esimese koroonavastase vaktsiini süstimine võltsitud. Tasub välja tuua, et nii suure ulatusega vaid Eestis levivat väidet pole Faktikontroll varem kontrollinud.

Interneti on postitatud fotod vaktsineerimiselt - ühel on Ida-Viru Keskhaigla arst-residendil Jelena Rozinkol üle õla visatud sinine sall, teisel fotol seda pole. Samamoodi on fotosid vaadelnud inimesed täheldanud nagu oleks naine vahetanud välja oma särgi ning kaelaehte. Veel pannakse tähele, et meditsiinitöötajal, kes naist vaktsineerib, puuduvad esimesel pildil kaitseprillid.

Järeldatakse, et kogu vaktsineerimine on lavastatud ning seega vaktsiin kui selline pole ehtne. "[...] Seal tal seda sinist kampsikut seljas polnud. [...] Kui lolliks peetakse inimesi ja hullem selle juures see, et inimesed ikka ei näe läbi asja. [...] Selline rahva lollitamine ja lausmõnitamine," kirjutas originaalpostituse autor Facebookis.

Kuidas on asi päriselt?
Väite, nagu oleks esimene vaktsineerimine lavastatud, on lükanud ümber sotsiaalmeedias Sotsiaalministeerium (1). Selgitatakse, et salliga fotol, kus meditsiiniõel prillid puuduvad, mängiti arstikabinetti saabunud pressikaamerate ees vaktsineerimine läbi. "Kohale tulnud operaatoritele ja fotograafidele tehti hoopis põhjalik läbimäng, et ajakirjanikel oleks teada, mis toimuma hakkab ja millise nurga alt nad endale sobiva pildi saavad," selgitatakse postituses.
Avalikest fotomaterjalidest leiab vaid ilma sallita fotod, millele eelnevad need pildid, kus meditsiiniõde süstla koos ettenähtud doosiga kotist välja võtab (2). Nendelt piltidelt nähtub ka, et esimese vaktsiinidoosi saanud naisel on kaelas kahepoolne ripats, mitte ei vahetanud ta ehteid. Sellise süsti, kus vaktsiin oli juba süstlasse valmis pandud (4), sai täna näiteks ka perearst Karmen Joller, mida ta vahendas oma Facebooki seinal (3).

Videot saab vaktsineerimisest vaadata ka näiteks ERR-ist (5), milles nähtub liikuvast kaadrist, kuidas tõepoolest naisele vaktsiini käevarde süstitakse.

Seega on igasugune kahtluste tekitamine ning väitmine, kuidas rahvast "vaktsiinilavastusega" lollitatakse ning mõnitatakse sulaselge vale.

Lisaks sellele, et tegemist on valega, pole see ka kuigi originaalne lähenemine.

Vaktsiinivastaste kogukonnas püütakse tihti näidata fotode abil, kuidas mõnda prominenti või katseisikut justkui kaamerate ees süstitakse, kuid tegelikkuses seda ei tehta. Näiteks levis sarnane vale sel nädalal USA esindajatekoja spiikri Nancy Pelosi kohta, kelle vaktsineerimisel tehti samuti mitu eelnevat fotokatsetust. Kõikidel neil oli süstlal peal kaitseümbris, millest piisas, et sotsiaalmeedias saaks levitada valesid nagu poleks Pelosit päriselt vaktsineeritud (6).

Sarnane vale ringles sügisel ka Londoni linnapea Shadiq Khani kohta, kui tema gripivastasel vaktsineerimisel samuti paar proovivõtet kaetud süstlaga tehti (7).

Otsus: tegemist on valega
. Eesti esimene koroonavastane vaktsineerimine harjutati kaamerate ees korduvalt läbi, et see ajalooraamatutesse jäädvustada. Seega tõepoolest fotonurka manipuleeriti. Süstimist ennast aga mitte, Jelena Rozinko on meditsiiniajaloolise faktina Eesti esimene koroonavaktsiini saanud inimene.