Eesti pangandust võib pidada kogu maailmas vägagi eesrindlikuks, aga siiski mitte alati kõige uuenduslikumaks, kõik oleneb muidugi võrdlusbaasist. Meie IT-kultuuri ja sellega seonduvaid võimalusi kiidetakse palju, kuid meie väiksusest tulenevalt seab see katsetamistele ja teatavatele arengutele rahalised piirid. Mõistlikum on lasta esmalt uuendusi teistel testida ja siis need kiirelt ning veelgi paremini kasutusele võtta. Samas, mida tugevam on Eesti kohalik pangandus ja mida suuremaks meie kohalikud pangad kasvavad, seda julgemalt võime mõelda endast kui innovatsiooniliidrist.

Hea näitena kohalikust innovatsioonist pangandusturul on Coop Pank, kes hakkas 2017. aastal Eestis esimese pangana pakkuma võimalust tulla kliendiks digitaalselt pangakontorit külastamata. Kuigi Coop Panga pangakonto saab avada kodust lahkumata interneti vahendusel, saab seda teha ka pangakontorites üle Eesti. Niisamuti saab kliendiks tuleku teekonda alustada ka Coopi kauplust külastades.

Eestis tegutsevatest pankadest võibki Coop Panga üheks eripäraks lugeda laiaulatuslikku koostööd Eesti ühe suurima jaekaubandusketiga. Coopi ja Coop Panga koostöö pakub panganduses palju uusi võimalusi ja tulevasi arengustsenaariume, sest inimeste kokkupuutepunkt poega on tavaliselt hoopis suurem kui pangakontoriga. Selleks, et inimesed saaksid oma rahaasjad mugavamalt korraldatud, pakub Coop Pank oma klientidel Coopi kaupluste kassades nii sularaha sisse maksmise kui ka välja võtmise võimalust. See horisontaalne innovatsioon on kahtlemata uuendus, mis parandas sularaha kättesaadavust Eestis mitu korda.

Veel üks asi, mida Coop Pank teistest pankadest selgelt teistmoodi teeb on see, et oma klientidele pakutakse tasuta sularaha välja võtmise võimalust teistele pankadele kuuluvatest pangaautomaatidest, mis lihtsustab klientide ligipääsu sularahale veelgi.

Kui võrrelda aga pankade kliente eri riikides, siis tuleb tunnistada, et finantsteenuste baasvajadused on kõikjal suhteliselt sarnased – inimesel laekub pangaarvele teatav tasu ja kuidagi, olgu see siis pangakaardi või näiteks mobiiliga, on tal vaja seda raha igapäevaselt kasutada ning oma arveid tasuda. Naabritega võrreldes võib aga tuua näitena välja, et eestlane kasutab sularaha vähem kui lätlane, aga rohkem kui rootslane. Seega erisusi on, kuid olemuselt on igapäevased vajadused ikkagi sarnased.

Eesti pankade viimase aja üks innovatsioonides on kindlasti ka välkmakse, mis võimaldab raha liigutamist ühelt kontolt teisele kõigest loetud sekunditega. Näiteks, kui lapsel poes ikkagi rahast puudu jääb, saab vanem selle talle momentaanselt üle kanda. Eesti Panga statistika järgi on Coop Pank suurima välkmaksete osakaaluga pank Eestis – viimaste andmete kohaselt olid 96% Coop Pangas tehtud maksetest välkmaksed.

Millised on aga panganduse tulevikusuunad? Kas meie nutitelefon ongi meie uus kodupank? Kas varsti annab meile kontoris istuva inimese asemel finantsnõu hoopis tehisintellekt?

Kuula saatest lähemalt!