JUHTKIRI | Kehvasti põhjendatud keelud maksavad kätte

Opositsioonipoliitik-harrastussportlane Jürgen Ligi ja õiguskantsler Ülle Madise avasid nädalavahetusel asjaliku arutelu esmaspäevast Harjumaal (ja Ida-Virumaal juba varem) jõustunud spordiobjektide sulgemise üle. Seda on vaja, sest spordiasutuste sulgemine mitmeks nädalaks, praeguse seisuga 17. jaanuarini, on halvasti põhjendatud koroonameede.

Spordisaalides, jõusaalides, ujulates, kergejõustikuhallides jm käidi juba enne sulgemiskäsku märksa vähem. Inimeste kontsentratsioon oli seal väiksem, kui on näiteks kaubanduskeskustes. Seetõttu puudutab see keeld otseselt küllaltki väheseid. Valitsusele oli see pigem mugavusotsus näitamaks, et midagi tehakse, mitte viiruse levikut päriselt ja märgatavalt pidurdav samm.

Koroonapiirangud ei tohi inimestes arusaamatust ja trotsi tekitada. Muidu hakatakse arukaidki reegleid sisuliselt eirama.

Spordisaalide sulgemise otsust hinnates peab arvestama, et paraja koormusega treenimisel on immuunsüsteemi tugevdav mõju. Koroonatõrje kommunikatsioon on niigi pidevalt n-ö väliste kaitsevahendite (distantsi hoidmine, sügisest alates ka maskide kandmine) poole kaldu. Samal ajal oleks organismi vastupanuvõime säilitamiseks ja parandamiseks vaja ka küllaldaselt magada, liikuda iga päev mõõdukalt, toituda tervislikult. See vähendab tõenäosust, et jõuate talvel koroonaga (või muul põhjusel) tervishoiusüsteemi nappe ressursse koormama. Näiteks rasvunud inimene jõuab koroona tõttu haiglaravile üle kahe korra suurema tõenäosusega ja sureb poole suurema tõenäosusega.

Lühemat aega võib spordiobjektide sulgemine viiruse levikut vähesel määral ju piirata, aga pikas perspektiivis aitab kindlasti kaasa sellele, et inimeste trenniharjumus katkeks (või ei saaks tekkida). Seetõttu kasvab ka meditsiinisüsteemi koormus. Vastukaaluks valitsuse sisetrennikeelule võiksid omavalitsused praegusel libedal ajal võtta oma südameasjaks jalutusteede ja radade heas korras hoidmise.

Mis puutub üldisesse koroonareeglitest kinni pidamisse, siis nakatumisnäitajate võrdlus Leedu ja Lätiga viitab, et neist peetakse Eestis pigem hästi kinni – sisuliselt, mõistusega. Et see jätkuks, tuleks ka valitsusel piiranguid teha mõistusega, mitte mõtlevates inimestes arusaamatust, skepsist ja trotsi tekitades. Hästi järgitakse neid keelde, mille mõttest on võimalik aru saada.