RAAMATUBLOGI: Kumb on tähtsam, kas pühenduda tütrele või see, et maffiamees auto pakiruumis üle kuumeneb? Tähtsus on võrdne!
Eneseabi kursused, nõustamised ja raamatud on saatanast inimesele, kes enesega kenasti hakkama saab. Aga kui ei saa? Kui oled jurist suures advokaadibüroos ja pead ajama maffiameeste asju, mis panevad sind hommikust õhtuni rakkesse, toovad kenasti tulu, kuid viivad kogu vaba aja. Ja sul on tore naine ja palavalt armastatud tütar, kuid üht näed puhuti ja teist vaid siis, kui ta magab...
Mõistagi tuleb elu normaalsesse rütmi saada, sest muidu pole sind lähedaste jaoks olemas. Niisiis ootab Björn Diemelit lahutus, kui ta end ei muuda, kuid selle eelduseks ja aluseks olgu osalemine esoteerilisel koolitusel kohaloleku jõust. Midagi pole teha, sest kui naine ütleb, siis nii on.
Kusjuures ega kohaloleku jõu põhimõtted, mida raamatus läbi peatükkide lahti räägitakse, valed olegi, aga mõistlik inimene teab neid isegi, ilma kallihinnalise koolituseta. Ent see selleks...
Ühesõnaga koolituse lõpus surutakse äsja valgustuse saanud persoonile kaenlasse tark raamat „Aeglustus möödasõidujoonel – kohaolu juhtidele”, mis teeb asjad lõplikult selgeks. Näiteks...
„Kui te seisate ukse taga ja ootate, siis te seisate ukse taga ja ootate. Kui te tülitsete oma naisega, siis tülitsete oma naisega. See on kohalolu. Kui te seisate ukse taga ja ootate ja kasutate aega selleks, et mõttes ka naisega tülitseda, siis see ei ole kohalolu. See on lihtsalt rumalus.”
Jutuks hea küll, aga kuidas see praktikas toimib? Selgub, et suurepäraselt. Kui mingi jama tekib, saab tollest eneseabi õpikust kenasti abi.
Näiteks kui olete sõitmas tütrega veetma nädalavahetust järveäärsesse majja, kuid ühtäkki nõuab maffiaboss, et te ta välja aitate ja poeb linnast põgenemiseks teie auto pagasnikusse, siis mida teha?
On olemas multitasking ja singletasking, teine on õige. Mõelge järele, mis on teie jaoks tähtis, ja tehke siis ainult seda.
Mõistagi on tähtis tütrega aega veeta, ei muu. See, et maffiamees kuumava päikese all seisva auto pagasnikus vedeleb, pole oluline, tema välja aitamine oleks multitasking, see vale.
„Arvan, et kui me rannal esimesi vahukomme grillisime, oli Dragan juba surnud. Emily ja minu jaoks oli see tore päev. Dragani jaoks viimane. Saatuse iroonia tahtis, et Dragan sureks minu teadliku lõõgastumispäeva tõttu läbipõlemisse.”
Paraku pole sellest küll, kui ühe kodaniku – olgugi, et ühiskond sai sellest tervemaks – päikese käes surnuks küpsetad. Laibast, mis hakkab juba lehkama, tuleb lahti saada ja kuidas seletada kodaniku kadumist tema võitluskaaslastele... Lahendused on varnast, õigemini eneseabiõpikust võtta.
