Meie lõunanaaber Läti kehtestas sellise arengu ära hoidmiseks 4. jaanuarini kestva komandanditunni, mis tähendab, et õhtul kella 22-st hommikul kella viieni ei tohi õues liikuda. Eesti on kogu pandeemia aja ajanud Lätist (ja enamikust teisteski riikidest) palju vabamat koroonapoliitikat, aga nakatumise ja suremuse näitajatelt halvasti silma ei torka. Kuna Eesti elanikel mingit eriimmuunsust koroona vastu loomulikult pole, võib Eesti koroonapoliitika senise suhtelise edu taga olla see, et täidame oma leebeid reegleid ja soovitusi täielikumalt kui lätlased-leedulased oma rangeid.

Vähendage oma kokkupuudete arvu poole võrra ja annate tänuväärse panuse koroonaplahvatuse tulemata jäämisse.

Ent Eesti jõuludejärgseid koroonanäitajaid ei saa edulooks nimetada. Hoidkem end seepärast aastavahetusel (veel) rohkem vaos. Ruumi selleks on, kui vaadata rahva hirmutavat tungi suusamägedele, uisuväljakutele, veel avatud spaadesse ja Tallinnast välja – maakondadesse, kus on piiranguid vähem. Ennast koju lukustama ei pea, kuid vähegi suuremate rahvakogunemiste vältimine – ka õues – on praegu küll vajalik. Samuti hoidumine lähikontaktidest inimestega, kellega iga päev nagunii ei suhelda.

Peale selle on alkoholiga piiri pidamise soovitus sel aastavahetusel veelgi aktuaalsem kui tavaliselt. Purjus peaga kipuvad koroona vältimiseks vajalikud kombed ja distantsitunnetus peast minema lendama.

Tartu ülikooli värskest uuringust selgus, et koroonapositiivsete keskmine kokkupuudete arv enne sümptomite avaldumist oli 28 ja keskmine lähikontaktide arv 12. Vähendage oma kontaktide arvu poole võrra (kui te juba pole miinimumi ehk kolme-nelja lähedal) ja annate oma tänuväärse panuse sellesse, et Eestis jääks Leedu moodi koroonaplahvatus tulemata.

Vajadus koroonateadliku käitumise järele on praegu palju tungivam kui sügisel, sest haiglaravil on juba veidi üle 400 inimese. Umbes 400 koroonapatsienti on hulk, millest suuremaga võib Eesti tervishoiusüsteem hakata hätta jääma.