Jaak Madison presidendi kõnest: polnud isegi paha!
(423)
Kersti Kaljulaidi aastalõpukõne oli parajalt pehme. Kuigi Kaljulaid ei ole silma paistnud ülemäärase neutraalsusega poliitilistes küsimustes ja tema isik mulle liigpalju ei sümpatiseeri, siis viimase aastalõpu kõne kohta tema viimasel ametiaja aastal saab öelda: polnud isegi paha.
Õige oli osutada inimestele, kellel on raske nii koroona kui koroonata.
Näiteks kõnes mainitud vanurid ja puudega inimesed. Need on meie ühiskonnaliikmed, kellele pole tõesti tähelepanu pööratud piisavalt ja väärib tunnustust, et Kaljulaid seda esile tõstis. Lisaks sellele tõstis ta esile kiusamist ja seda kohe oma kõne järgmises kõne punktis peale vanurite ja puudega inimeste esile tõstmist.
Kahjuks jäi arusaamatuks, et mida täpsemalt ta silmas pidas, kui väitis, et meie ühiskonnas on valjuhäälseid kiusajaid. Kahjuks ütles ta kohe, et ei soovi sellele keskenduda. Kas keegi kiusab vanureid ja puuetega inimesi? Kui nii, siis sellest ei peaks vaikima, vaid julgelt ja ausalt välja ütlema.
Hetkel jääb muidu lihtsalt mulje, et Kaljulaid näeb kuskil valjuhäälseid kiusajaid vanurite ja puudega inimeste kallal, kuid ei julge seda välja öelda konkreetselt.
Lisaks oli õige osutada inimestele, kes on viimasel lõppenud aastal töötanud ametikohtadel, et kaitsta meie kodanikke ja töötavad nn eesliinil. Arstid, politseinikud ja päästjad on olnud meie kangelased, kes on oma eluga riskide teeninud Eesti rahvast nii enne koroonaviirust, selle viiruse leviku ajal, ning töötavad meie kangelastena ka peale koroonaviirust.
Lõppkokkuvõttes võib öelda aastalõpukõne kohta, et oli parem, kui paljud eelmised.
