Reformierakonna fraktsiooni liige Jürgen Ligi tõdes 27. detsembril oma ühismeedia kontol: "Midagi peab ju ette võtma, eks, ja kui võtta seal, kus on palju inimesi, on ju palju rohkem rahulolematust. Ainult et WHO kinnitab, et kloorivett ja seepi viirus ei talu ja ka ventilatsioon on ujulates hoopis teine."

KONTROLL

Toetudes 2005. aastal avaldatud uurimusele, tõdes Maailma Terviseorganisatsioon tänavu märtsis, et kloorilahused, mille vaba kloori sialdus on vähemalt pool milligrammi iga liitri vee kohta, teevad koroonaviirused toimetuks. 2007. aastal vastu võetud tervisekaitse nõuded ujulatele, basseinidele ja veekeskustele sätestavad, et vaba kloori sisaldus peab basseinivees jääma poole ja pooleteise milligrammi vahele liitri kohta.

Maailma Terviseorganisatsiooni väitele lisab kaalu mais organistasioonist sõltumatult avaldatud uuring, mis nõustub kloorilahuste toimetuks tegeva mõjuga koroonaviirusele.

Mais kinnitas Maailma Terviseorganisatsioon oma kodulehel kloori desinfitseerivat mõju koroonaviirusele. Seejuures rõhutab WHO, et klooriga on ohutu töödelda vaid kõvu pindu.

Kodulehe Kagu-Aasia alamjaotuses on Maailma Terviseorganisatsioon tõdenud, et klooriga töödeldud basseinivees on ohutu supelda. Samas soovitas organisatsioon hoiduda rohkelt rahvastatud basseinidest.

Viimati on WHO kinnitanud seebi toimetuks tegevat mõju koroonaviirusele tänavu oktoobris. Varasemaltki on organisatsioon propageerinud kätepesu tõrjuvat mõju koroonaviirusele.

Maailma Terviseorganisatsioon on kinnitanud kloori ja seebi toimetuks tegevat mõju koroonaviirusele. Ujulatele ja veekeskustele kehtivate tervisekaitsenõuete kohaselt peab kloorilahuse piirsisaldus basseinivee liitris jääma poole ja pooleteise milligrammi vahele. Lisaks on WHO kinnitanud, et klooriga töödeldud basseinivees on ohutu supelda, kuid seejuures ei poolda organisatsioon rohkelt rahvastatud basseinide külastamist.

OTSUS

Tõsi





PROJEKTIST

Eesti Päevaleht, Delfi ja Eesti Väitlusselts käivitasid 2017. aasta septembri alguses Faktikontrolli projekti, mille käigus jälgitakse, kuidas poliitikud faktidega ringi käivad.

Väitlusseltsi juures tegutsevad faktikontrolörid jälgivad igapäevaselt poliitikute meedias väljaöeldavat ning kontrollivad erinevaid esmapilgul kahtlust äratavaid või küsimusi tekitavaid väiteid. Kontrolli tulemused ilmuvad EPL/Delfi arvamusveebis ning seal antakse poliitikute väidetele hinne kuuepunktiskaalal: naeruväärne, vale, pigem vale, nii ja naa, pigem tõsi ja tõsi.

Hea lugeja! Kui ka sinule jääb silma mõni valekahtlusega väide, saada see julgelt aadressile faktikontroll@delfi.ee.