Viimased kaheksa kuud oleme elanud hoopis uues paradigmas ja eelkõige on võhm kulunud koroonapandeemia allasurumisele. Ent üha suuremat muret teeb ka üks ammu tuntud haigus. Vähki haigestutakse kogu maailmas üha rohkem ja see on surmapõhjuste hulgas teisel kohal, mitmel maal ka juba esikohal.
„Elame püsivas vähktõve pandeemias, aga erinevalt COVID-ist on haigestumise kõver lame, kuid oluliselt kõrgem suremise mõttes," nentis onkoloog, meditsiiniteaduste doktor Peeter Padrik. Ta märkis, et keskmiselt diagnoositakse Eestis vähktõbi 24 inimesel päevas ja sellesse sureb iga päev 11 inimest.
Viidates Euroopa farmaatsiatööstuste ja -ühenduste föderatsiooni andmetele, väljendas professor Hele Everaus muret selle pärast, kui kättesaadavad on Eestis uued vähiravimid. Föderatsiooni andmete järgi on aastail 2015-2018 Euroopas aktsepteeritud 43 uuest vähiravimist meie haigetele kättesaadavad ainult 14. Soomes on see arv näiteks 33. Uus ravim jõuab Eestis ravipraktikasse keskmiselt 947 päevaga, aga Soomes 375 ja Taanis 86 päevaga.

Edasi lugemiseks:
1.99 Üksikartikkel ühe kliki mobiilimaksega