Mida väidetakse?

Postitus on Facebooki üles riputatud 31. detsembril, mõne päevaga on see jõudnud 494 tuhande Facebooki kasutajani. Seda on kommenteerinud alla saja inimese, kuid jagatud on seda üle kolme tuhande korra.

Postituse juurde on lisaks pildile juurde kirjutatud: "Kui koroonatesti lähete tegema, küsige vatipulga pakend omale. Saate kohe vastuse kätte."
Lisatud on foto, millel on näha, kuidas kahel Abbotti SARS-CoV-2 kiirtesti pakendil on kaks erinevat tulemust - üks positiivne, teine negatiivne. Lisaks on ringike tõmmatud ümber positiivse pakendi "ohtliku jäätme" märgisele.

Kuidas on asi tegelikult?

Abbotti kiirteste kujutav foto algas ringlema saksakeelses sotsiaalmeedias (1). Seal püüti jätta muljet, nagu oleks kiirtestide testmaterjal nakatatud ning seeläbi testivõtja saab endale külge koroonaviiruse. Just seetõttu ongi originaalfotol ringitatud ümber ka ohtliku jäätme märgis. Selline järeldus on muidugi vale.

Eestikeelses sotsiaalmeedias on foto võimalikku tähendust seega tõlgendatud teisiti, aga mitte kuidagi õigemini.

Antikehade kiirteste peetakse Eestis ebausaldusväärseteks ning neile tuleks koroonaviirusega nakatumise kahtluse korral eelistada viiruse PCR teste (2).

USA-s, kus laboratoorset diagnostikat vajavad RNA testid pole nii kättesaadavad, on CDC pidanud antikehade kiirteste õigustatuks juhtudel, kui võimalik nakkus vastab koroonaviiruse sümptomitele ning võimalik nakatunu on kokku puutunud juba diagnoositud koroonapositiivse inimesega. Sellise testiga saab CDC hinnangul kinnitada võimalikke positiivseid diagnoose. CDC ei pea kiirteste õigustatuks asümptomaatiliste nakatunute hindamiseks ning negatiivse testi tulemust ei tohiks CDC hinnangul pidada tõeseks. (3)

Abbotti Panbio kiirtesti on erinevad uuringud hinnanud 45-81 protsenti täpseks (4, 5). Teste soovitatakse uuringutes kasutada erandolukordades ning mitte RNA testi asendajana.

Mis siis ikkagi fotol on? Facebookis ringleval fotol on kujutatud kiirtesti komplekti kuuluva pakendi kontrollmaterjalid. Need on mõeldud testvedeliku kontrollimiseks ning tampooni testmiseks. (9) Selle leiab Saksamaa veebiapteegist Medplus24 (6).

Postitusele on Facebookis reageerinud ka Terviseamet (7).

"Sotsiaalmeedias levib libapilt, kus kiirtesti pakendil on justkui kirjas, kas saate positiivse või negatiivse tulemuse. Libapilt on tehtud Abbotti kiirtesti pakendist, mida Eestis ei kasutata ja loomulikult ei ole ka Abbottil sellist kiirtesti, mille tulemus on ette teada.Testimispunktides kasutatakse PCR teste, mis ei ole kiirtestid. Palume olla allikakriitilised!" sedastab amet postituses.

Siiski on Terviseamet Abbotti kiirteste uurimas, et neid kasutusele võtta näiteks hooldekodudes või vanglates haiguse esmaseks kinnitamiseks (8).

Otsus: Tegemist on kontekstiväline eksitava info. Leiame, et tegemist pole otsese valega, kuivõrd postitusega kaasa käinud tekstis ning fotol pole esitatud otseseid valeväiteid. Siiski sellisel kujul sotsiaalmeedias esitletuna aitab see kaasa koroonavalede levikule.