Postitus tekkis Facebooki jaanuari alguses ning seda on aktiivselt edasi levitatud erinevates vaktsiinivastastes kogukondades, külvates vaktsiini osas hirmu ning õhutades kahtlusi perearstisüsteemis.

Algpostitus on jõudnud üle 200 tuhande inimeseni, kuid seda on mitmel pool dubleeritud.

Postitus ise kõlab järgmiselt:

"Valga perearstid, näiteks Juta Mikkor keeldusid vaktsiinisüstidest ja põhjusel, et enne vaktsiinisüsti saamist peavad vaktsiinisüsti saajad allkirjastama paberi, kus on kirjas,et on täielikult teadlikud kõrvalmõjudest halvatus,šokk ja surm.Tagajärgede eest vastutab vaktsiinisaaja ise, mitte süstija ega ravimiamet. Vaktsiinisüsti peab kordama näiteks oktoobrikuus uuesti kaks korda. Seega aastas süstitakse 4 korda mürki ja garantiid ei ole, et see vaktsiin aitab aga kõrvalmõjud on kindlad, miks muidu Valga perearsti keskuse perearstid saatsid Tervishoiuametisse ametliku protesti,et nemad keelduvad vaktsiinidest. Oma patsientide süstimisest ei saa nad keelduda, kui inimesed teadmatusest ja heast usust ise soovivad mürki saada."

Kuidas on asi päriselt?

Faktikontrollil õnnestus ühendust saada postituses mainitud perearstiga, dr Mikkoriga, keda on kasutatud postituses usaldustunde loomiseks. Vastab tõele, et arst loobus vaktsiinist, aga mõnes eravestluses jagatud tagamaid on vääralt tõlgendatud ning omavoliliselt edasi levitatud.

Nimelt loobus ta vaktsiinist oma tervise tõttu, olles ettevaatlik tugevate allergiliste reaktsioonide osas, mida on juba aastakümnete eest pandud diagnoosi tõttu kogenud. Perearst selgitas, et ta ei talu valetamist ning vassimist. Surm ja halvatus ei kuulu vaktsiini kõrvaltoimete hulka. Anafülaktline šokk võib väga allergilistel inimestel aga kõrvaltoimeks olla (1).

"Meie immuunsussüteemi olukorda antud hetkel mitte ühelgi inimesel ette ei tea. See on kõigil erinev, oleneb eluviisist, ülekoormusest ja immuunsussüsteemi vastusest. Meil perearstikeskuses on seinast seina erinevaid diagnoose ja haigeid," lisades, et just erinevate võimalike reaktsioonide tekkeks selgitakse keskuses põhjalikult vaktsiinide kõrvaltoimeid.

Kuigi kõnealuse Valga perearstikeskuse Terviseagentuur esindaja sõnul nende keskustes patsientidelt allkirju ei võeta vaktsineerimise ajal, siis Juta Mikkori sõnul tema seda teeb.

"See, et ma võtan allkirja ja patsient arutab enne seda ka oma sugulastega, kes on hiljem väga varmad just süstija üle kohut mõistma, see on enesekaitseks. Minult samuti Tartu Ülikooli Kliinikumis võetakse iga väiksema protseduuri eel allkiri, et ma olen teadlik tüsistustest ja võimalikest kõrvaltoimetest. Mis selles nii imelikku peaks olema, kui arst saab end millegi tundmatu reaktsiooni eest kaitsta?"

Seega vastab postitusest tõele vaid esimese lause esimene pool - konkreetne perearst tõepoolest loobus tervislikel põhjustel vaktsiinist.

Muu on aga väljamõeldis.

Nagu juba viidatud, ei ole COVID-19 vaktsiini kõrvaltoimed surm ega halvatus.

Terviseagentuuri esindaja Heidi Ait sõnas, et suurem osa ülejäänud Terviseagentuuri personali on juba vaktsineeritud.

"Mis puudutab Valga perearstide vaktsineerimisvastasust, ühispöördumist Terviseametisse või midagi muud sellist, siis need on kõik välja mõeldud. Ei ole meie arstid, sh dr Mikkor ega teised, mingit pöördumist teinud. Kõik tegelevad enda vaktsineerimisega ning valmistuvad patsientide vaktsineerimiseks," selgitas Ait.

Seda kinnitas Faktikontrollile ka Terviseameti esindaja.

Välja on mõeldud ka väide sellest nagu peaks koroonavaktsiini sügisel kordama.

"Kõigepealt tuleb Eesti elanikel läbida esmane vaktsineerimiskuur. Hetkel ei ole veel andmeid korduvvaktsineerimise vajadusest," vahendas Terviseameti esindaja Merilin Vernik. Seda, kas sügisel tuleb süsti korrata või mitte, pole täna teada, sest vaktsiini on olnud olemas vähem kui üks viirushooaegki (2).

Võtame kokku: tõepoolest üks perearst on koroonavaktsiinist keeldunud. Vale on aga väide, nagu oleks keeldutud mitmekesi. Tõele ei vasta ka see, et arstid oleksid edastanud COVID-19 kohase kaebuse Terviseametisse. Ka vaktsiini võimalikud kõrvaltoimed ning vaktsiinimõjude kestvus on postituses välja mõeldud.

Otsus: Tegemist on valega.