Nädal kommentaariumis: Ratase naljadest saab aru ainult tema PR-meeskond ja Tanel Kiik
(235)
Esmaspäev, 4.01
Ei saa me läbi EKRE-ta ja TRE Raadio meelest ei lähe... Sel nädalal lõid isa ja poeg Mart ning Martin Helme meedias laineid sellega, et panid oma TRE Raadio saates „Räägime asjast” kahtluse alla Rumeenia ning Leedu valitsuste legitiimsuse ning jätkasid süvariigi tegemiste lahkamisega. Kui asja kohta päriti aru peaminister Jüri Rataselt, siis arvas too, et Helmed tuleks toimetada kiirkorras dopingukontrolli, et uurida kas Mart ja Martin on manustanud „lõvišokolaadi”. Ratase krüptilise sõnumi dešifreerimise tähe all kulges kommentaariumis kogu esmaspäevane päev.
Lähtru mõisa moonamees: „Üldlevinud definitsiooni järgi on nali see kui on naljakas. Antud Ratase fraasi teravmeelsusest saab tõenäoliselt aru ja selle üle naeraksid vaid Tanel Kiik ja Ratase alluvad peaministri PR-osakonnast.
Kuid tegelikult on tegemist piinliku olukorraga ja mitte selle pärast, et Eesti peaministri huumor on sama lame, nagu maa Stenbocki maja ees.
Loo traagika on selles, et Ratasel on viimased kaks aastat olnud kaks strateegiat käitumiseks olukorras kui isa-poeg Helmed jälle midagi labast ja rumalat ütlevad kuskil Rapla raadios või DW ajakirjanikule. Esimene võimalus: kui tullakse aru pärima, siis teeb Ratas näo, et tema pole Ratas ja ignoreerib. Teine võimalus: Ratas teeb Helmete rumala jura peale nõmeda nalja, naerab üksi kohtlase näoga ja kõik läheb vanaviisi edasi.
Ühest küljest on Ratas kõvasti arenenud, tema eelmise valitsuse jamadele ja möödalaskmistele oli tal vaid üks vabandus: midagi on kusagil valesti kommunikeeritud... Nüüd on ta käitumismuster mitmekesistunud ja suisa kaks reageeringut probleemidele, seda on tervelt ühe võrra rohkem kui varem. Väga madal.”
Laulupeo: „Iga ametnik tegelegu oma tööga! Välispoliitika jaoks on meil välisminister Luik! Vana Helme ei teinud siseministrina ära mitte kõige vähematki ja nüüd istugu riigikogu pingil. Ja kas te olete kuulnud midagi tema riigikogulase tööst? Aga noorem peaks kuidagi proovima eelarve tasakaalu viia ja siis muidugi see soikunud Freeh 3 miljoni asi!”
Mall: „Heh, nagu ikka - sama väljendusrikkalt nagu 2020 aastal, jätkame peaministri sõnadega ka aastal 2021.”
Mart: „Peaminister on meil kõva mees ainult facebookis. Aga ka seal tuleks sõnu valida, sest muidu tõmbavad kaabu tooli tagumiku alt ära.”
Teisipäev, 5.01
Vahelduseks suutis meediakünnise ületada EKRE asemel ka Isamaa. Seda küll tänu kommunikatsioonieksperdile Raul Rebasele, kes soovitas Isamaa poliitikutel selga sirgeks ajada ja üritada EKRE sabatuules õõtsumise asemel hoopis Helmetele vastanduda („Lagunev Isamaa, kui tahate end säilitada, vastanduge EKRE-le!”). Muidugi lõhuti peale seda üleskutset toksiti pühas vihas nii mõnegi parteilise kommenteerija poolt lõhki arvutiklaviatuur, kuid kohtas ka teistsuguseid arvamusi.
kah endine spordireporter, nüüdne meediaekspert: „Õiget Isamaad pole enam ammu. Ilmselt pühib Siim Kallas seni laubalt külma higi mõeldes, et oleks oma erakonna nullindatel peaaegu põhja lasknud nõustudes vastu võtma Res Publica ampelmannidest põgenikke. Tema asemel laskis oma koduerakonna põhja hoopis Laar, õigemini tal lubati seda teha. Res Publica mehed aitasid järgmiseks Isamaa-mehed erakonnast välja ning tulemus on see, mida me näeme: light-EKRE, mis peab juba pikki aastaid elu-ja-surma võitlust viie protsendi künnisega.
Kui poleks seda migratsiooni-pakti värki neile kogemata sülle langenud (aitäh teile president Kaljulaid ja sotsid!), siis oleks Seeder ja kogu see ülejäänud "isamaaline" logardipolk eesotsas Seedri endaga ammu juba tööta töölised. tegelikult on seda seltskonda hale vaadata. No kellele läheb tarvis EKRE-lighti, šampust, millest mullid ja alkohol ammu väljas on?
Kui tahta EKRE-t valida, siis tuleb võtta ikka seda õiget hardcore-originaali, mitte mingit poolpehmet vuhvlit. Teine Isamaa-meeste häda on selles, et kogu aur läheb vilesse. Aga on juba erakond, mis paneb Eesti ahhetama oma Facebook-i postitustega ja TRE-raadio saadetega ning teeb seda hästi. Teist sellist, seda enam niisugust, mis seda ilma erilise kireta teeb ei ole enam vaja. Ilmselt olekski parem kui järgmistel riigikogu valimistel see kamp välja jääks: saavad kiiremini tööle ja jääb Parvelil raha alles.”
Kolmapäev, 6.01
Aastal 2018 sai üle Eesti tuntuks ameeriklasest TTÜ doktorant Keegan McBride, kes paljastas meediale Nurkse-instituudis lokkavad rikkumised. Seda puhku võttis ameeriklane sõna Delfi arvamusportaali külgedel süüdistades valitsust ebapädevuses käesoleva koroonakriisi ajal („Valitsus vassis koroonakriisis avalikkusele teadlikult. Kui rääkisin, siis sain hoiatava kõne ja sõnumi”).
Tõistre-Tõnu torupill: „Antud tüüp on jätnud ebasümpaatse mulje alates Nurkse-instituudis puhkenud skandaalist peale, kus läks kitule kuna täitmata olid tööaja-arvestuse tabelid, mis antud projektide tingimuse kohaselt olid vabatahtlikud. McBride'i puhul jääb mulje, et tegu on skandalistiga, kes kasutab kõiki võimalusi, et end pildile pressida ja selle läbi ning abil elus edasi jõuda. Valitsuse süüdistamine valetamises ja vassimises on ränk süüdistus, sellega välja tulekuks peavad olema head argumendid. Paraku näib, et antud kaasuses neid pole ja kaootilisi kokkulangevusi ning ehk ka ebakompetentsust püütakse esitada pahatahtlikkusena. Mina arvan, et see pole õige.”
Endine TA töötaja: „Tal on õigus. Kogu asi oli algusest peale mäda. Ainus töökäsk oli Sotsiaalministeeriumi maine hoidmine, TAst sai „süüdi-amet”, mis pidi Priske ja Jesse aastaid tegemata tööd kuidagi ära tegema ja kõikides puudujääkides süü endale võtma.
digitiiger: „See kui hästi oldi valmis distantsõppeks ja kui edukalt kõik kulges oli täielik vale! Kõik tugines õpetajate võimekusele asju ise tööle panna ja sellega said hakkama innovatiivsemad õpetajad põhiliselt ikka Tallinnas ja teistes linnades! Paljudes kohtades tänase päevani tähendab distantsõpe töövihikute iseseisvat täitmist! Haridusministeerium magas terve suve ja ei ole tänaseni pakkunud ühtseid ja tõhusaid lahendusi distantsõppeks!”
Neljapäev, 7.01
Möödus päev ning Raul Rebase artiklile avaldas EPL-i külgedel vastulause Isamaa veteranpoliitik Lauri Vahtre („Isamaa kannabki rahvuslikku idealismi”). Artikli ümberjutustamine veniks pikale, kuid lühidalt on selle mõte, et Rebane on asjast valesti aru saanud ja Isamaa erakonnas on tegelikult kõik hästi ning õigesti tehtud. Kommentaariumist leidis selle kohta erinevaid arvamusi.
Urru Varroauk: „Lauri Vahtre on intelligentne inimene ja mul on sügav lugupidamine tema vastu, kuid poliitikuna üritab ta tervele Eestile praegu tõestada, et lollist saab hullem olla ainult vana loll. Kui ta 1990ndate alguses poliitikasse tuli, siis kaika-ja luuameeste poolt üles köetud pööbli najal ning täna, 30 aastat hiljem apelleerib sellele samale seltskonnale ja samade võtetega. Ainus probleem on selles, et peale on tulnud uus põlvkond populiste, kes seda palju vingemalt teevad kui tema. No ei ole Lauri Vahtre võimetele ja staatusele kohane rabeleda kõrvuti EKRE kõige ekstaatilisemate psühhopaatidega ja astuda üles kõikides meediakanalites alates nn.peavoolust kuni nendeni välja, mis Vahtre tekstide kõrval reklaamivad hemoroidiravimeid ning ajada seal aastast-aastasse ühte ja seda sama eklektilist junni, mis vürtsitatud peldikuhuumoriga, sellest kuidas "liberastid maailma tuksi panid". Halloo, Lauri! Kõik on seda juba sinutagi kuulnud ilma, et sa iganädal sellesisulise artikli avaldad!”
m6hk: „Isamaa eluaegse valijana pole ma kahjuks ammu Isamaas mingit rahvuslikku idealismi näinud. Eesti asja ajamise asemel, tegeletakse Eesti ida-euroopasse vedamisega ja pseudoteemadega. Oma lähikonnas on enamus minusugused kes hea meelega valiksid Isamaad aga erakonna tänases seisus on see võimatu. Siis on ka veel neid kellele see ekre homode tümitamine ja rassism läheb peale ja keda enam Eesti asi väga ei tõmba, aga enamus neist on vahetanud Isamaa päris EKRE vastu.”
Terve: „Kui Isamaa ka tegelikkuses neid ideaale kannaks, poleks ju probleemi. Siiski tunduvad need rohkem Lauri isiklikud mõtted olema, millele suur osa erakonnast täna enam alla ei kirjuta. Kui suudetaks nn parempoolsete pundile selgelt ust näidata, tõuseks erakonna reiting hoobilt, sest siis oleks ilusa jutu taga ka ühemõtteline erakondlikku/poliitilist identiteeti loov tegu. Kameeleoni mängides on seni oma toetajatest vaid lahti saadud, võidetud pole suurt midagi. „
Reede, 8.01
Oma raju finaali sai ookeani taga Donald Trumpi neljaaastane sama-raju presidendiaeg, kui tema poolt peale valimisi ülesköetud redneck-id ja muidu ebastabiilse psüühikaga kodanikud võtsid tormijooksuga Kapitooliumi. See sündmus innustas ka EPL-i kirjutama reedest juhtkirja Ameerika-teemadel („Sõnadel on tagajärjed”).
Peeter Ernitsa kõrvad: „Demokraatia erineb autoritaarsusest selle poolest, et see ei vaidlusta inimeste õigust olla rahulolematu. Kui diktatuuri tingimustes näitab tänaval olev rahvas selgelt, et riigis läheb midagi valesti, siis demokraatlikus riigis sellist tunnet pole. Kui inimestele midagi ei meeldi, siis nad tulevad tänavatele ja protestivad. Kõik on loogiline.
Lubades rahulolematutel vabalt oma rahulolematust näidata, tõestab demokraatia lihtsalt veel kord, et see on demokraatia.
Autoritaarsuse tingimustes näib võimude võimetus rahvahulgaga toime tulla nõrkusena; demokraatlikus riigis ei tundu see nii olevat. Rangelt võttes ei tohiks võimud takistada inimestel üldse oma erimeelsusi väljendada. Viimast mõtet ei saa loomulikult viia absurdini - ühel hetkel võivad õiguskaitseorganid sekkuda -, kuid mitte enne, kui kodanike julgeolekuprobleemide pärast on tõsine mure.
Üldiselt, lubades rahulolematutel vabalt oma rahulolematust demonstreerida, tõestab demokraatia lihtsalt veel kord, et see on demokraatia. See ainult kinnitab selle legitiimsust. Nii et nõrkuse hetkest saab tugevuse hetk.
Ärgem unustagem, et USA sünnidokumendis, USA iseseisvusdeklaratsioonis, on kirjas inimeste õigus valitsust vahetada. Kuigi loomulikult pole me juba harjunud, et selles deklareeritut saab tõsiselt võtta.”
