JUHTKIRI | Valitsus, taasta teise pensionisamba maksed

Möödunud kevadel, kui valitsus otsustas peatada riigi maksed teise pensionisambasse, kritiseeris opositsioon seda tuliselt. Nüüd moodustab opositsiooni toonane põhijõud Reformierakond ise valitsust. Selle juht Kaja Kallas ütles mullu aprillis: „Teise samba maksete peatamine on läbimõtlemata samm, mis osutub ühiskonnale palju kulukamaks, kui otsustajad välja näitavad või uskuda tahavad.”

Nüüd, kui Kallas on ise üks otsustajaid, on võimalik kolmandik eelmise valitsuse sammust tagasi võtta. Jüri Ratase valitsus on maksed peatanud 31. augustini 2021. Maksete taastamine kasvõi neli-viis kuud enne seda oleks tõend, et uuel valitsusel on tõsine plaan parandada teise pensionisamba usaldusväärsust. Seederi pensionireformi ei tasu rutakalt tagasi pöörata, sest hulk inimesi on sellega oma plaanid sidunud. Üle 50 000 inimese on raha väljavõtmiseks avaldusegi esitanud. Aga maksete peatamine on nagunii ajutine meede, mille pensionikogujatele kompenseerimise kord on pealegi ebaõiglane – hüvitis makstakse alles 2023.–2024. aastal ja teise samba keskmise tootluse, mitte igaühe tegeliku tootluse järgi.

Nagu öeldud, on raha väljavõtmise avalduse praeguseks esitanud üle 50 000 inimese. Ent pange tähele: detsembris esitas ligi 60 000 inimest kolmanda pensionisambaga liitumise avalduse. Ja teise pensionisambaga liitumise võimalust kasutas mullu vabatahtlikult üle 2000 aastatel 1970–1982 sündinud inimese.

Raha väljavõtjal peab olema hästi läbimõeldud plaan, kuidas ta tagab endale parema pensionipõlve kui üldine teine pensionisammas.

Teisest sambast raha väljavõtmist kaaluvatele inimestele meenutame riigikohtu pensionireformiteemalist otsust. Selles rõhutati, et vanaduse korral ei ole riik inimese toimetuleku eest ainuvastutav, vaid oma toimetuleku eest vastutab nii isik ise kui ka tema perekond. Põhiseadus ei pane riigile kohustust maksta teile suuremat pensioni, kui on puuduse korral antav abi. Teisisõnu, raha väljavõtjal peab olema hästi läbimõeldud plaan, kuidas ta tagab endale ise parema pensionipõlve kui üldine teine pensionisammas.

Teise pensionisambasse jäämise või sealt väljumise otsus on konkreetse inimese oskustest, ajalistest võimalustest, huvidest, tervisest, pärijate olemasolust ja paljust muust sõltuv rätsepatöö, kus ei tasu joosta karja ega üldsõnaliste soovituste järgi. Kerglaselt ei tasu mööda vaadata ka tulumaksustamisest, mis on palju soodsam neile, kes jätavad teise pensionisamba kasutamise pensioniikka.