AUTORIKÜLG | Villu Zirnask: elu nagu puuri pistetud seal. Hea, et Eesti kaasa ei löö ja lapsed kooli lubab

Eesti astub oma leebete koroonapiirangutega ja nendegi esimesel võimalusel vähendamise sooviga õiget teed.

Esmaspäeval pääsevad ka kõik Harjumaa ja Ida-Virumaa koolilapsed lõpuks jälle päriselt kooli. Selle toreda sündmuse puhul pakun kõigile mõtteaineks üht 7. veebruaril 1969 Tartu ülikooli ajalehes avaldatud dialoogi-olustikukirjeldust. Praegu tituleeritaks see Mart sotsiaalmeedias pikema jututa tapjaks ja ei tea kelleks veel. Sarjata saaks ka ülikooli õppeosakonna juhataja, kes kolm nädalat hilisemas lehes irooniliselt imestas, miks valis gripp kõige rohkem „ohvreid” füüsika-keemiateaduskonnast. „Või oli seal eksamitele mitteilmumiseks ka muid põhjusi?” Julm inimene, eks ole?

1968.– 1969. aasta gripipandeemia oli tõsiduselt täiesti võrreldav praeguse koroonapandeemiaga. Encyclopaedia Britannica järgi suri neil aastail maailmas grippi 1–4 miljonit inimest. Koroona on praeguseks võtnud ametlikult 2,1 miljonit, aga arvestage, et nüüd elab maailmas 7,8 miljardit inimest, toona elas ainult 3,6 miljardit. Ometi keegi isegi ei kaalunud 1968. aasta oktoobris Mexico suveolümpia ärajätmist ja 1969. aasta suvel, kahe gripilaine vahel, korraldati USA-s üle 400 000 inimese kokku kuhjanud Woodstocki festival. Ajalukku on läinud need sündmused, mitte näiteks see, et Berliinis hoiustati gripiohvrite surnukehi ruumipuuduse tõttu metrootunnelis, jms traagika.