Aleksei Navalnõi naasmine Venemaale oli sel nädalal mitu päeva maailmas peamine poliitiline teema. Pühapäeval peeti Moskvas Navalnõi lennujaamas kinni, mõnda aega polnud tema asukoht teada. Siis ilmus ta välja Himkisse ja esmaspäeva pärastlõunal mõisteti kohut tema üle sealses politseijaoskonnas otse NKVD juhi Jagoda portree all. Teema paelus ka meie kommenteerijaid ning võib öelda, et sel nädalal varjutas see lausa Ameerika 46. presidendi Bideni ametisse vannutamise tseremoonia Washingtonis. (Loe lähemalt siit)

kaabude Tori täkk
„Praegu toimuv näeb välja kassi ja hiire mängu järjekordse episoodina.
Kes kellega mängib, millised on võidud ja kaotused, kui palju Navalnõi ise on nüüd mängija ja kui palju ettur - ei tea.
Kuid selge on, et Navalnõi oli nõus selles mängus osalema.
Seetõttu ei saa ma talle kui süütule kannatajale kaasa tunda.
Ja tema kui mängija eest kaasa elamiseks peaksime mõistma hästi, kui iseseisev ta oma mängus on, kelle huve ta selles esindab ja mida tema võit meie, eestlaste, jaoks tähendab. Siin on kõik paraku väga segane.”

Raido
„Respekt. Julge ja aus mees! Mina tema asemel sellesse bandiidiriiki ei oleks naasnud,aga ju mehel on kodumaa tulevik hinges. Soovin talle parimat, kuigi raske uskuda.”

KC
„Navalnõil on julgust. Müts maha. Ei tea ühtegi Eesti poliitikut, kes sarnases situatsioonis julgeks oma printsiipide nimel vabatahtlikult vabadusest loobuda. Vene vanglad ei ole ka lust ja lillepidu.”

Teisipäev, 19.01

Teist nädalat jätkusid koalitsioonikõnelused Keskerakonna ja Reformierakonna vahel. EPL-i veebitoimetaja Lennart Käämer avaldas repliigi, milles kritiseeris Reformierakonna juhi Kaja Kallase järeleandlikkust kõnelustel („Kaja Kallas on valitsuskõnelustel näidanud end nõrga ja järeleandliku juhina”). Lugu loeti, jagati ja kommenteeriti palju. Kuid nagu ikka oli kommenteerijatel asjast oma arvamus.

Lagmar Tamp
„Reformierakonna pääsemine valitsusse oli teenimatu, erakonnale ja Eesti poliitikale endale oleks parem olnud, kui oleks veel mõned aastad varumeestepingil istutud ja lõpuks riigikogu valimistele uute juhtidega mindud. Sest andke andeks: viimased neli aastat on Reformierakonna juhid vaid oodanud, et neile toodaks Stenbocki maja võti ja nende vastased variseksid ise oma pattude all kokku. Lõpuks varisesidki, kuid mitte tänu Reformierakonnale. Nüüd ollakse suures õnnejunnis valmis tegema mida iganes.”

joe1
„2019 kevadel lükkas Jüri Kaja kõrvale ja moodustas ise valitsuse.
Tollal võis arvata, et juhtmõtteks sellise otsuse tegemisel oli vaid peaministritoolil maksimaalselt püksitagumikku poleerida.
Vaadates Kaja praegust sahmimist tundub, et Jüri kuues/seitsmes meel andis mõista, et ta otsus oli ka Eesti seisukohalt ainuõige.”

Maali, maalt muidugi
„Kas on kellelgi ette näidata, millal irisejad rahul on olnud? Pärast valimisvõitu iriseti, et Kaja Kallas oli liiga jäik, nüüd, et liiga järeleandlik. Vahepeal, et äkki on õppinud jne. Tänage õnne juba seepärast, et räuskajate ja ropendajate võimalused rahva moraali rikkuda on pisut vähemaks jäänud. Juba see annab rõõmu edasi elada. Kommentaariumides käib allapoole vööd mõttelaad muidugi edasi, aga ju siis pole rohkemaks võimeid.”

Sapine Stjoopa
„Autor kultiveerib Eestis juba vanadest aegadest pärit arusaama, et juht peabki olema autoritaarne pujäänik, kes raiub ainult oma ja teiste arvamusega üldse ei arvesta. Olgu see Keskerakond milline tahes (ei hakka siinkohal laskuma nende hindamise teemasse), aga selge on ka see, et kui sa tahad valitsust moodustada, siis tuleb tahes-tahtmata mingeid kompromisse teha. Kui sa jääd 100%-liselt oma partei programmi juurde, siis valitsust moodustada ei ole paraku võimalik. Seega uus juht peaks olema pühendatud koostöö otsimisele, mitte ajama nui neljaks oma autoritaarset poliitikat.”

Kolmapäev, 20.01

Kired teise samba ümber ei vaibu. Arvamustoimetaja Villu Zirnask kirjutas vastuse suhtekorraldaja Janek Mäggi teise samba-kriitilisele loole ja lubas ise samba juurde jääda („Janek, elu jätkub ka peale 66. eluaastat – meil või pärijatel. Mina jään teise sambasse”). Iseenesest on ju vaid positiivne, kui tulevikuteemadel arutatakse. Ka kommenteerijad lõid keskustelus kaasa.

parim hind
„Lgp Villu Zirnask, palun näidake oma arvutustes ka I samba pensioni prognoositavat kasvu ja selle mõjusid I + II samba pensioni kogusummale. Või elab ka hr. Zirnask heas usus, et I samba pension on II sambaga liitunutel sama mitteliitunutega ja II samba kogumine tuleb sinna lihtsalt boonusena lisaks?”

Merike
„Me räägime kogu aeg 1500 eurosest kuupalgast. Väga suur hulk eesti inimesi teenib vahemikus 550-800 eurot brutos ja selliste summade juures kogunev rahasumma on väga naeruväärne.15 aastaga on kogunenud natuke üle 6000 euro. inflatsioon ka veel juurde arvestada ja mis siis järgi jääks? Paarkümmend eurot kuus pensionilisa? Naeruväärne ju!”

Lara
„Minu poolest las olla edasi. See on summa, mis koguneb tasapisi ja märkamatult ning on mõningane lisa enda säästudele. Võtaks välja ainult juhul, kui endal on kindlalt parem idee ja oskused seda summat märkimisväärselt kasvatada.”

Neljapäev, 21.01

Kolmapäeval leidis Washingtonis aset möödunud aasta 3. novembril valimised võitnud demokraadist poliitiku Joe Bideni ametisse astumise tseremoonia. Sellest tõukus neljapäevase EPL-i juhtkiri, mis vaatab presidendi ametiajale lootusrikkalt („Biden annab uue hingamise”). Mõistagi on meie president Kaljulaid, kuid see ei tähenda, et eestlasele ei peaks korda minema, kes on presidendiks Atlandi taga. Kommenteerijaid ei jätnud see sündmus igatahes külmaks.

Urru Varroauk
„Nõukogude ajal räägiti meil (igasugused Alatalud, Põdrad, Hazakud jne): vaadake läände, seal on pidevalt konfliktid, meeleavaldused ja streigid- varsti on läänega lõpp! Siis kukkus üks teatud riik kokku ja üldse mitte lääs. Konflikt, mis toimub avalikult ja lahendatakse avalikult, on demokraatia loomulik element ja just see annab demokraatlikule süsteemile stabiilsuse. Lõppude lõpuks, kui neil teemadel ei räägita või neid ei lahendata avalikult, siis need kuhjuvad kuhugi ja siis kõik laguneb. Seetõttu ei usu ma, et Ameerikat on võimalik maha matta.

Mis puutub polariseerumist, siis lugesin hiljuti raamatut, milles kirjeldati 90ndate alguse USA kongressi. Ja polariseerumine ning vastasseisud olid nii kõvad, et vabariiklased ja demokraadid einestasid isegi söökla erinevates laudades. Ma kahtlustan, et polariseerumine, mis täna USA-s valitseb, pole nii suur, kui räägitakse, ja on olnud aegu, kus see on ka kõrgem olnud. Nad jäävad ellu selles, mis täna toimub- ärge muretsege niipalju ameeriklaste toimetuleku pärast, muretsege enda pärast!”

Kes ülekannet vaatas,
„see nägi, et tseremoonia oli masendav - esimest korda ajaloos vannutati USA president ametisse rahvast täiesti isoleerituna, ainult kutsutud külalised, sõdurid ja rahva asemel... lihtsalt kümned tuhanded lipud! Üldplaanis olid näha tohutud tühjad alad, kus varem alati olid olnud kodanikud...”

Kalvis
„49% USA rahvast ei tahtnud Joed! Samuti on äkki vaikus kuidas Donald Trumpilekandideerimise keeld pannakse.
Nagu ei suutnud Donaldki müüri ehitada, ei muutu USA-s siseselt suurt midagi. Välispoliitikas ja majanduses jätkatakse endistviisi. Mõned kõlavad allkirja antakse ja edasi on ilmetu juhtimine.”

Reede, 22.01

Aleksei Navalnõi jätkab oma korruptsiooni-vastaste uurimuste avaldamist isegi vahi all olles. Uusim film räägib üksikasjalikult Gelendžiki „Putini paleest”, millest info sai avalikkuse jaoks teatavaks 2015. aastal. Seekordne film, mis pajatab korruptiivsete finantsskeemides ehituse taga ning visualiseerib vaataja jaoks koguni Putini mereäärse lossi interjööre, sai ka palju tähelepanu Eestis. EPL avaldas reedel osa Navalnõi uurimusest ja nagu näha ei jätnud idanaabri presidendi elamise luksus ja rikkus ka kommenteerijaid külmaks. (Loe lähemalt siit)

Aet Süvariik
„Väike kokkuvõte filmist: palees on Putinil rõdudega teater, stripiklubi, vesipiibubaar, kasiino, mänguautomaatide tuba, mänguautode saal, vesidisko ja põrandaalune hoki.
Vaatasin filmi ja kõik, oh õudust, oli nii kole. 10 miljardi euro ehk ühe Eesti aastase riigieelarve eest oleks olnud võimalik ehitada midagi normaalset. Saatke pensionärile Ikea 2021. aasta tootekataloog!”

puuhunt
„Talle võib panna Hitleriga sama diagnoosi. Too ehitas ka Bergsdorfi eralossi ja lõpuks elas punkrites. Elanud ta seal vast pole, kuna ehitavad kogu aeg aga seost näitab nonde veinitehaste toodangu pidev serveerimine Kremli laual, samas kui müügil neid pole. Aga hea film,selle eest võiks Oscari anda.”

võimas
„Võimas, võimas. Kindlasti annab see peremehele ka igavese elu. Raisata see mõttetutele pärijatele... Kes on seda väärt?
Võimatu ette kujutada, kui elad oma 60 ruutmeetrises. Paneelmajas, ja iga kuu jõllitad kuu makseid.
Aga selle ülalpidamine! Venelasel on avar hing ja tal ei ole kahju oma presidendi jaoks. Pealegi said endised tsaarid oma uhkete lossidega hakkama. Küllap Venemaa saab seda endale lubada. Suur riik ja selleni meie mõistus ei ulatu.”