Eestil pole naissoost peaministrit varem olnud. Ehkki seadus pole keelanud ega keegi öelnud, et naine ei sobi või ei tohi. Ometi on nähtamatu klaaslagi seni naisel valitsuse moodustamise võimatuks teinud. Kaja Kallas üksi teab, kuidas valutavad lae purustamise käigus saadud kriimud, sinikad ja haavad.

Jah, meil on Kersti Kaljulaid. Kuid tuleb meenutada, et Kaljulaid ei pingutanud ise presidendi ametikoha saamise nimel. Tema nimi löödi 2016. aastal lauale siis, kui ei riigi- ega ka valimiskogu suutnud presidenti valida ja valimised liikusid tagasi parlamenti, kus erakonnad Kaljulaidis kokku leppisid. 

Lähimad naabrid, soomlased ja lätlased, said naispresidendi enne meid. Naispeaministri samuti. Soome praegust peaministrit Sanna Marinit teab igaüks, aga ehk mäletatakse ka Mari Kiviniemit, Anneli Jäätteenmäkit, Laimdota Straujumat. Nüüd viimaks on ka Maarjamaa tüdrukutel täitevvõimu esindajast poliitiline ikoon, kelle poole vaadates endale öelda: minagi võin ja suudan.

Edasi lugemiseks:
1.99 Üksikartikkel ühe kliki mobiilimaksega