27. jaanuaril osales Mailis Reps "Esimese stuudio" saates, kus saatejuht Johannes Tralla küsis, kas uuelt koalitsioonilt on oodata põhimõttelist muutust ja tulla näiteks appi põllumeestele, kes ootavad kevadel maasikakorjajaid. Küsimusele vastas Reps: "Kui me läheme nüüd sisu juurde, vabandust, kogu selles ilus, siis tegelikult oli peamine takistus kõigepealt selles, et Ukraina ei lasknud välja (hooajalisi töötajaid Eestisse). Ja siis oli järgmine takistus sellest, et neil olid COVID-i piirangud peal."

KONTROLL

2. aprillil 2020 tegi Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi avalduse, milles teatas, et Ukrainal endal on vaja oskustöölisi. Pärast tehtud avaldust tühistasid Ukraina ametnikud hooajatöötajate tellimuslennud Soome. 29. aprillil teatas Ukraina peaminister Denõs Šmigal siiski, et Ukraina lubab oma kodanike hooajalist tööd tegema. Seda küll tingimustel, et töölistele on tagatud vähemalt kolm kuud tööd, tervisekindlustus, elamisväärne palk ja elamistingimused ning on garanteeritud viiruse leviku takistamiseks vajalikud meetmed.

4. mail teatasid Ukraina võimud, et korraldavad vajalikus koguses tellimuslende hooajatööliste jaoks. Paljud Euroopa riigid, kes vajasid hooajalist tööjõudu (nagu näiteks Norra, Soome ja Taani), esitasid Ukrainale ka taotluse erilendude korraldamiseks ning pidasid läbirääkimisi tööliste palkamiseks.

Eesti suursaadiku Ukrainas, Kaimo Kuuse andmetel ei esitanud Eesti riik Ukrainale taotlust ega pidanud läbirääkimisi hooajaliste tööliste palkamiseks. Eesti valitsus lubas Ukraina töölisi Eestisse alles alates 6. juulist ehk üheksa nädalat pärast seda, kui Ukraina valitsus selleks omapoolse loa andis.

Seega oli Ukraina poolsed piirangud takistuseks maasikakasvatajatele abikäte leidmisel vaid teatud mõne nädalase perioodi vältel aprillis ja mai esimestel päevadel. Kuigi maasikate istutamise ajal ei saanud tõepoolest ukrainlased riigist välja, siis maasikakorjamise ajaks oli Ukraina omapoolsed piirangud kõrvaldanud.

OTSUS





PROJEKTIST

Hea lugeja! Kui ka sinule jääb silma mõni valekahtlusega väide, saada see julgelt aadressile faktikontroll@delfi.ee.

Eesti Päevaleht, Delfi ja Eesti Väitlusselts käivitasid 2017. aasta septembri alguses Faktikontrolli projekti, mille käigus jälgitakse, kuidas poliitikud faktidega ringi käivad. Väitlusseltsi juures tegutsevad faktikontrolörid jälgivad igapäevaselt poliitikute ja teiste arvamusliidrite meedias väljaöeldavat ning kontrollivad erinevaid esmapilgul kahtlust äratavaid või küsimusi tekitavaid väiteid. Kontrolli tulemused ilmuvad EPL/Delfi Arvamusveebis ning seal antakse poliitikute väidetele hinne kuuepunktiskaalal: eksitav, vale, pigem vale, nii ja naa, pigem tõsi ja tõsi.