Ent laiem probleem – sporti toetada suutvate ja tahtvate ettevõtete vähesus – ei kao sellegipoolest kuhugi. Praegune juhtum võiks olla äratuskell, mis paneb spordi- ja ettevõtluspoliitika juhtijad tegutsema selle nimel, et toetajaid tuleks juurde. Paar vajalikku otsust peaks otseselt tegema riik, ülejäänuid saab kaudselt soovitud suunas mõjutada.

Esiteks oleks aeg muuta 2017. aastal jõustatud seadust, mis keelab riigifirmadel sporti ja kultuuri toetada. See keeld kehtestati korruptsiooni vähendamise eesmärgil või ettekäändel. Ent nüüd, kus tänu umbes samal ajal tegevust alustanud nimetamiskomiteele on riigifirmade nõukogude määramises veidi rohkem korda, võiks toetamise lauskeelu tühistada. Õige mitme riigiettevõtte – Tallinna Sadama, Eesti Energia, Omniva – tegevuses on niipalju rahvusvahelist mastaapi, et tippspordi kaudu pildil olemisest võiks nende ärile mõõdetavat kasu olla. Teadus- ja arendustegevusse panustamine on hea küll, aga turundustegevuseta on selle vilju raskem rahaks teha.

Olgu Annuse otsus äratuskell, mis paneb spordi- ja ettevõtluspoliitika juhtijad pingutama toetajate hulga suurendamise nimel.

Mõelgem sellelegi, et paari viimase aasta jooksul on hakatud märkimisväärselt rohkem rääkima ettevõtluse sotsiaalsest panusest ja vastutusest. Ja mitte ainult rääkima, vaid seda ka mõõtma. Kõige rohkem puudutab see kliimamuutusega seotud tegevusi, aga üha rohkem soovitakse ka näidata, et ettevõte toetab kogukondi, kelle keskel ta tegutseb. Oleks loomulik, et riigiettevõtted oleksid selles teenäitajad ja eestvedajad.

Kui riigiettevõtted juba niimoodi talitaksid, näitaksid nad ühtlasi Eestis tegutsevatele välisettevõtetele eeskuju ja avaldaksid neile avalikkuse kaudu survet toetada kohalikku kultuuri ja sporti. Pärast seda, kui hulk Eesti suurfirmasid 2000-ndate alguses välisomanikele müüdi, on nende roll spordi ja kultuuri toetajana kahjuks kahanenud. See pole paratamatu.

Spordi rahastamises tuleks taastada ka kaitseväe roll vähemalt sellel tasemel, mis oli enne spordirühma likvideerimist möödunud sügisel. Paljudes Euroopa riikides rahastatakse sporti suurel määral sõjaväe kaudu – võidavad mõlemad, nii sport kui ka kaitsevägi.