Sotsiaalkaitseministri Signe Riisalo sõnul Eestis sotsiaaltoetustega muret ei ole. Puudu on aga teenustest ja inimestest. Lahenduseks peab ta nii sündimuse kasvu kui ka töörännet, aga samuti näiteks turismisektori töötajate liikumist sotsiaalvaldkonda.

Kas Eestis on naiste ja meeste võrdõiguslikkuse seisukohast midagi valesti?

See on väga üldine küsimus. Usun, et võrdne kohtlemine, sealhulgas sooline võrdõiguslikkus, on teema, mis kunagi üheski ühiskonnas oma aktuaalsust ei kaota. Kui mõtleme selle peale, milline on traditsiooniline naise roll perekonnas, siis näiteks hoolduskoormuse tekkimise korral või väikeste või haigete lastega kodus olemise puhul kipub see raskuskoormus naistele jääma. See tähendab, et nad on hiljem tööturul haavatavamas positsioonis ja tihtilugu ei valigi töökohta, mis nõuab rohkem kohalolu. See omakorda toob kaasa selle, et sinu makstud sotsiaalmaks on väiksem ja ka sinu pension on väiksem. Selles mõttes see on nõiaring, lumepall, mis veerema läheb ja ebavõrdsust tekitab.

Palgalõhe on teada-tuntud probleem, me ei ole suutnud seda ära lahendada. Ma arvan, et naistele antakse küll ühiskonnas piisavalt rolle, aga küsimus on selles, kas naised alati tihkavad seda vastutust ja rolli võtta, sest neil on nii palju muid kohustusi, mis on seotud perekonnaga. See võib ka olla hoiakute küsimus.

Miks on naistel suurem hoolduskoormus?

Üks on seesama traditsiooniline rolliküsimus perekonnas, teisalt on inimesed ratsionaalsed.